• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • 24.12.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Leheturul oli raske aasta

Ka Äripäev sai üsna otseselt tunda, mida tähendab olla osake globaliseeruvast majandusest. Tõsi, oluliselt leebemas vormis kui näiteks meie omanikleht Rootsis Dagens Industri.
Eesti majandus tervikuna kannatas maailmamajanduse jahenemisest võrdlemisi vähe, sisemajanduse kogutoodangu kasv tuleb aasta kokkuvõttes umbes 5?6, tööpuudus on vähenenud ja palgad tõusnud. Majanduse positiivne areng paistis välja ka kohalike firmade aktiivsusest enda ja oma toodete reklaamimisel. Tugeva hoobi Äripäeva tuludele andis aga suurte korporatiivsete reklaamikampaaniate ärakukkumine. Selle sektori maht vähenes 2001. aastaga võrreldes ca 50. Põhjuseks maailmamajanduse madalseis ja terrorioht, mis kahandas kiire paranemise lootust.
Võttes olukorra kokku ? Äripäeva jaoks oli 2002. aasta pingeline ja raske aasta. Tulude kahanemine hoidis pinges müügiosakonnad, tavapärasest suurem rõhuasetus kuluefektiivsusele nõudis tugevat ja veidi teist laadi lähenemist juhtkonnalt ja tugiüksustelt ning seadis loomulikult rangemad piirid ka toimetuse poole majandamisel. Pole siiski halba ilma heata. Kindel on see, et organisatsiooni puhul, mis tavapärases olukorras on fokuseeritud müügipoolele, loob taoline läbiraputamine ning fookuse sunnitud liikumine kuludele ja efektiivsuse otsimisele aluse edule järgnevatel aastatel.
Leheäri juures on tegelikult kõige alus lugejate lojaalsus ja soov lehte lugeda. Meie rõõmuks on Äripäeval lugejatega viimastel aastatel vedanud ? neid on järjest rohkem. Äripäeva tellijate arv on tänaseks jõudnud 18 500ni. Oma tellijate hulka on pidevalt kasvatanud ka kord nädalas ilmuv venekeelne majandusleht Delovõje Vedomosti, millel praegu tellijaid 3800.
Lisaks kliendibaasi laiendamisele (ÄP ja DV tellijad ehk eesti- ja venekeelsed ärimehed) oleme seadnud enda eesmärgiks pakkuda üha enam ja erinevat äriks vajalikku informatsiooni. Seeläbi on sündinud Äripäeva käsiraamatute, Äripäeva seminaride ja sel aastal ka Äripäeva raamatuklubi projekt. Kõik need on olnud edukad ? äriinimesed on hinnanud nad vajalikuks. Uute projektidega me loomulikult ei peatu ? juba on käivitatud Balti riikide võõrkeelsele ärikogukonnale suunatud ingliskeelne online-uudiste kanal Baltic Business News (BBN). Kindlasti toob ka algav aasta kaasa mõne uue äriinfokanali tekkimise.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele