Riskid jäävad õhku

Majandusele ja finantssektorile oli aasta 2002 sündmusterohke. Pidulikuma poole pealt tähistasime Eesti krooni käibeletuleku 10. aastapäeva, mille auks toimus Tallinnas esinduslik rahvusvaheline konverents. Pani ju oma raha aluse Eesti majandusedule ning iseseisvusele. Alustasime ka nii administratiivseid kui rahapoliitilisi ettevalmistusi europiirkonnaga liitumiseks. Euro tulek ei toimu küll enne 2006. aastat, kuid juba praegu on mõttekas juhinduda Euroopa stabiilsuse ja kasvu pakti põhimõtetest.

Finantssektori üks märksõna oli tänavu turvavõrk, mille aluseks on teatavasti makromajanduslik tasakaal, riigi soov teha edasiviivat majanduspoliitikat, professionaalne finantsjärelevalve ning parimate rahvusvaheliste tavadega kooskõlas seadused. Suvel alustas tegevust tagatisfond, mis kaitseb hoiustajate, investorite ja pensionifondide osakuomanike varasid. Viimane neist on kindlasti oluline edukalt kulgenud pensionireformi valguses. Pangaklientidel ja investoritel on hea teada, et kuni 40 000 krooni varadest on tagatud, osakuomanikele hüvitatakse kahju tervikuna 156 400 kroonini ning peale seda 90 ulatuses.

Eesti pangandust iseloomustab endiselt kõrge kapitaliseeritus, hea likviidsus ning elavnenud pingutamine turuosade nimel. Siiski esines makromajanduslikult ebakõlasid mõningates majandussektorites, jooksevkonto puudujääk ulatus üle 10 ning halvenes säästmise ja laenamise suhe. Kuigi juba sügisel võis nii pankade kui ka nende klientide hulgas täheldada pragmatismi süvenemist finantsotsuste tegemisel, jälgib keskpank koostöös finantsinspektsiooniga 2003. aastal jätkuvalt pankade tegevust. Maailma majanduse minoorseid sõnumeid arvestades (nõrgavõitu kindlustunne USAs, vähem kui üheprotsendiline kasv Euroopas) läks Eestil tänavu hästi . Hinnanguliselt 5,3 kasv oli prognoositust suurem ja inflatsioon püsis madalal, kuid riskid majanduskeskkonna halvenemiseks on jäänud. Samas on märgata, et meie peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majandus on elavnemas.

Kuna majanduses püsib teatud ebakindlus, tuleb kindlasti kõrgelt hinnata säästmist ning põhjalikku tulude-kulude arvestust. 2002. aastal laekusid ootamatult hästi maksutulud, mis võimaldas kahe lisaeelarve koostamist. Valitsuse säästumäär oli läbi aasta kõrge, kuid 2003. aastaks, mil laekumised ei pruugi olla oodatud tasemel, jääb siiski vähe varusid. 2003. aasta majanduskasv tuleb eeldatavasti natuke nõrgem kui tänavu, Eesti Panga prognoosi kohaselt 5. Samas peaks inflatsioon madalal püsima (3,3) ning ka jooksevkonto puudujääk (9,4 SKPst) mõnevõrra taanduma.

Ettevalmistused Eesti tõenäoliseks kutsumiseks Euroopa Liitu on kindlasti üheks 2003. aasta märksõnaks, tähendades Eestile ka osasaamist ELi fondidest. Oluline on seejuures, et see protsess ei viiks paigast meie majanduse tasakaalu. Aastatel 2004?2006 tuleb struktuurifondidest Eestisse ligi 13 miljardit krooni, mis seab kõrgeid nõudmisi oskusele seda raha targalt kasutada.