Kas ELi maks suurendab liidu populaarsust?

Belgia tegi aasta tagasi ettepaneku asendada Euroopa Liidu senine tulude süsteem maksuga, mida liikmesriikide kodaniku tasuvad otse liidu eelarvesse. Üllataval kombel ei ole tegu üldse majandusliku, vaid suhtekorraldusliku ideega, millega soovitakse suurendada Euroopa Liidu populaarsust. Euroopa Liidu sissetulekuid või eelarvet seoses uue maksuga keegi paisutada ei plaani.

Maksuidee sihiks on muuta Euroopa Liit arusaadavamaks ja läbipaistvamaks. Enamasti põhjendavad poliitikud vähest toetust Euroopa Liidule sellega, et liidu otsustusprotsess ja tegevused on kodanikele kauged ja arusaamatud. Nii on kodanikel väidetavalt raske aru saada praegusest ELi sissetulekute süsteemist, millest enamiku annab SKT-l põhinevad eraldised, suure osa käibemaksu osamaks ja väiksema osa tollitulud. Euroopa Liidu tulude selgitamiseks pidas Belgia parimaks panna eelarve tulude pool paika nii, et kodanikud maksaksid sinna osa käibemaksust. Muid laekumisi ELi eelarve täitmiseks siis enam ei kasutataks, ära jääksid eraldised tollidest ja SKTst.

Mõtte pooldajate sõnul peaks ELi populaarsust tõstma seegi, et uus maks oleks suhteliselt väike, umbes 2 protsenti käibemaksust. Ka Eestis näitab loogika umbest sarnast suhtarvu. 2002. aastal laekus käibemaksuna eelarvesse umbes 10 mld kr. 2004-2006 peaks Eesti eraldama liidu eelarvesse alla 3,6 mld kr ehk keskmiselt 1,2 mld kr aastas. Kui 18 käibest annab 10 mld kr, siis 2 annab veidi üle miljardi. Arvestades seda, et liidule mineva rahaga lahendatakse kõik põllumeeste mured, toetatakse vaesemaid piirkondi, innovatiivseid teadusuuringuid ja muid projekte kuni näljaabi andmise ja ELi ametnike ülalpidamiseni välja, ütleb maksu pooldajate loogika, et inimesed peaksid üllatuma kui odav see kõik on.

Praegu ELi tulevikuarutelul tahaplaanile jäänud maksuidee vastu on üks majanduslik argument. Käibemaksu laekumised ei taga liikmesriikide võrdset kohtlemist, kuna käive sõltub riikide erinevast majanduslikest ja kaubanduslikest tavadest.

Pigem oleks mõttekas ühtlustada maksed osana SKTst. Praegu on kõigi liidu eelarvesse minevate laekumiste ülempiiriks 1,27 liikmesriikide SKTst. Reaalselt kulub liidu eelarvele 1,0 -1,1 liikmesmaade SKTst ja summa, nagu öeldud, saadakse kokku, SKT osamaksuna, pluss käibemaksust 0,5 ja tollitulud. ELi maksu idee esitajaid ei vaimusta selle laekumine osana SKTst. Asi on selles, et enamasti soovivad nad ka föderaalsemat ELi, mille juurde sobiks, et liit ei saa kodanikelt tulu liikmesriikide vahendusel, vaid otse.

Pakutud ELi sissetulekute ümberkorraldamise idees paneb kahtlema eelkõige see, et tegu on suhtekorraldusliku projektiga. Sellest vaatevinklist paistab, et iga raha võib ju tõepoolest olla saajale väike, kuid andja ehk maksjaga on vastupidi. Kas liidu populaarsus tõesti suureneb, kui iga ostu puhul toonitada ELi kulusid? Kuna ka maksuidee taga olnud föderalistid sellele mõtlevad, siis pole projektil suurt toetust ja väga tõenäoliselt jääb eelkirjeldatud liidu sissetulekute ümberkorraldamine ära.