Eesti ettevõtted kavandavad oma tunnustussüsteemi

Eesti Ekspordiagentuuri juures tegutseva Juhtimiskvaliteedi Keskuse eestvõttel kavandatav tunnustussüsteem luuakse Eesti Kvaliteediauhinna baasil.

Rohkem kui 300 Eesti ettevõtet on saanud rahvusvahelise ISO sertifikaadi. Eesti Juhtimiskvaliteedi Keskuse läbi viidud uuring näitab aga, et sertifitseeritud ettevõtted pole enamasti piisavalt teadlikud oma kvaliteedikuludest ja kvaliteedisüsteemi olemasolu finantsmõjudest.

Christiansen Consulting OÜ konsultant Uuve Sauga ütleb, et huvi ISO sertifikaadi vastu on ikka veel kasvav trend, kuid nüüd juba üha enam ja enam integreeritud süsteemina, kus on kombineeritud ISO 9001, ISO 14001 (keskkonnajuhtimise nõuded) ja juba kasvavalt ka OHSAS 18 001 (töötervishoiu ja -ohutuse juhtimise süsteemi nõuded).

Nii mõnedki ettevõtjad leiavad, et ISO-süsteem on liiga kitsas. Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Ilmar Link ütleb, et ISO on on arusaadav süsteem, sest ta on standarditena kirja pandud, aga standardid seavad ka teatud piiranguid, pealegi pole need kõigile jõukohased.

Business Grain OÜ juhatuse esimehe Jari-Pekka Kukkoneni sõnul võiks Eesti Kvaliteediauhinna taset võrrelda kuldmedaliga. Väljatöötatav tunnustussüsteem oleks hõbemedal. ?Punktiarvestus peab kokku sobima kvaliteediauhinna ja selle ideoloogiaga, et tekiks ülevaade, missugune tase on juba saavutatud võrreldes kvaliteediauhinnaga,? selgitab Jari-Pekka Kukkonen.

Mõlemad põhinevad põhjalikul enesehindamisel ja -arendamisel, kuid erinevus on sellest, et kvaliteediauhinda antakse välja kord aastas ühele firmale, väljatöötatavat tunnustust saab aga taotleda ettevõttele sobival ajal ja tunnustuse pälvivad kõik vastava taseme saavutanud firmad.Lähemalt loe esmaspäeval ilmuvast kuukirjast Juhtimine.