Eesti reguleeritud väärtpaberiturule kauplemiseks võetud aktsiad emiteerinud Eestis registreeritud aktsiaseltsi üle valitseva mõju saanud isik või kooskõlastatult tegutsev rühm peab sellise aktsiaseltsi aktsionäridelt õiglase hinna eest aktsiad ära ostma ehk valitseva mõju saaja teeb kohustusliku ülevõtmispakkumise. Väärtpaberituru seaduses sätestatud ülevõtmispakkumist tuleb eristada äriseadustikus sätestatud kõigile aktsiaseltsidele laienevast aktsiate ülevõtmisest rahalise hüvitise eest (nn. squeeze-out reeglid).
Ühte liiki aktsiate omanikele peab maksma samase õiglase hinna ning ka muudes aspektides tuleb neid kohelda võrdselt. Kohustusliku pakkumise raames tasutava õiglase hinna määratlemisel tuleb võimalusel määrata kõrgeim ostuhind lähtudes õigusaktis sätestatud hinnakriteeriumitest nende kogumites, arvestades kõiki asjaolusid Eesti väärtpaberiturul ja selle aktsiaga kauplemisel.
Valitsev mõju reeglina on aktsiaseltsi tegevuse üle kontrolli saamine aktsionäride üldkoosolekul enamuse häälte teostamise teel või juhtorganites kontrolli saamisega. Valitseva mõju olemasolu kontrollimiseks tuleb lisaks tegevuse üle kontrolli tuvastamisele määrata Eesti aktsiaseltsi ja tema tütarettevõtjate majanduslik olulisus kogu kontsernis, kui kontroll saavutati näiteks aktsiaraamatu kohaselt aktsiaseltsi kontrolliva aktsionäri üle või muul moel kontserni üle, kuhu tütarettevõtjana kuulub nimetatud Eesti aktsiaselts (nn. ketireegel). Seega ei pruugi valitsev mõju Eesti aktsiaseltsi üle ülevõtmispakkumise kohustuse mõttes olla tekkinud, kui see aktsiaselts kuulub näiteks multinatsionaalsesse kontserni, ei oma seal olulist majanduslikku osakaalu ning kontroll saadi kontserni emaettevõtja üle.
Valitseva mõju saanul on õigus taotleda ülevõtmispakkumise kohustusest ajutist vabanemist. Taolise vabastuse andmiseks on aktsionäride kaitseks väike arv aluseid ja need on seaduses selgesti piiritletud. Ülevõtmispakkumise tegemise kohustuste rikkumisel kaotab rikkuja õiguse otse või enda kontrollitavate isikute kaudu teostada hääleõigust selles Eesti aktsiaseltsis, kelle aktsionäridele pakkumine tuli teha. Piirang kehtib kuni õiguspärase ülevõtmispakkumise tegemiseni.
Ülevõtmispakkumise kohustus on vajalik võimaldamaks kõigil väikeinvestoritel võrdse õiglase hinna eest ja muudel võrdsetel tingimustel müüa oma osalus aktsiaseltsis valitseva mõju saanud isikule, kui näiteks viimase tulevikukava aktsiaseltsi suhtes investoritele ei sobi või investorid ei soovi seltsis osalust omada mõnel muul põhjusel. Ülevõtmispakkumise reeglite puudumine võimaldaks väikeaktsionäridega manipuleerides, neid ebavõrdselt koheldes saada suhteliselt odavamalt kontroll börsiemitendi üle. Suure arvu väikeinvestorite ebavõrdne kohtlemine ei mõju soodsalt väärtpaberituru mainele.
Väikeinvestorile tuleb anda piisavalt aega ja informatsiooni pakkumise kaalumiseks. Aktsiaseltsi juhtkond peab lubama väikeinvestoritel otsustada ülevõtmispakkumise sisu üle ja peab käituma seltsi kui terviku huvides. Pakkumises osalejad ei tohi tegeleda insaiderlusega, turumanipulatsiooniga ja peavad hoolitsema turu läbipaistvuse eest.
Finantsinspektsioon kontrollib ülevõtmispakkumiste tegemist, sealhulgas pakkumise dokumentatsiooni, otsustab erandite tegemise ja õiglase hinna kohustuslikus ülevõtmispakkumises, vajadusel määratleb valitseva mõju olemasolu või selle puudumise.
Finantsinspektsioon kontrollib laekunud informatsiooni alusel tekkinud mõistliku kahtluse korral, kas ülevõtmispakkumise kohustust on rikutud ja rakendab sunnivahendeid (trahvid, väärtpaberikonto arest) pakkumise õiguspäraseks tegemiseks. Tasub rõhutada, et Finantsinspektsiooni selline tegevus ei ole avalik seaduse nõuete tõttu.
Finantsinspektsiooni tegevusega võrdselt oluliseks, veelgi tähtsamaks tuleb pidada aktsionäride isekontrolli. Aktsionärid peavad ka ise jälgima, et teised aktsionärid või aktsiaseltsi juhtkond oma tegudega neile kahju ei tekitaks. Oma õiguste paremaks kaitseks peaksid väikeaktsionärid tutvuma vähemalt äriseadustiku §-dega 272, 289, 303, 306, 315, 317, 327, 330, väärtpaberituru seaduse §-dega 164-183 ja rahandusministri 28.05.2002 määrusega nr. 71 Ülevõtmispakkumisreeglid.
Seotud lood
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.