Elu koos robotitega

Tulevikust ja eriti tulevikutehnoloogiatest rääkides pakuvad visionäärid välja kõikvõimalike superleiutiste võidukäiku, kuid enamasti on ettekuulutatud aeg ilma eriliste muudatusteta kätte jõudnud. Tulevik muudab aga igal juhul masinatega suhtlemise kergemaks ning meelelahutuse roll kasvab.

Mobiiltelefon ei ole juba aastaid ainult helistamiseks mõeldud seade, vaid pigem tilluke multimeediakeskus: sellega on liidetud mängud, raadio, MP3-mängija, fotode tegemise ja saatmise võimalus, interneti kasutamine, e-posti haldamine jne. See kõik on mahutatud aina väiksemasse korpusesse ning mobiilipõlvkonna pöial hakkab juba kuju muutma. Sama suund jätkub kindlasti edaspidigi ja telefoniga liidetakse veelgi erinevaid, muudest valdkondadest tuttavaid funktsioone.

Mängukonsoolide edu on pannud paljusid imestama, sest tegemist on ikkagi suhteliselt kalli aparaadiga, millega saab ainult mängida ja olenevalt seadmest ka netis surfata. Aga meelelahutus ongi just see, mille eest ollakse praegu aina enam nõus maksma. Arvutimängude tööstusel läheb üle ootuste hästi, sest mängud hakkavad muutuma üha reaalsemaks, kuigi päris reaalsusest ollakse veel siiski väga kaugel.

Robotloomad, näiteks Aibo, on populaarsed oma kodumaal Jaapanis, kus neid hinnatakse oluliselt rohkem kui Euroopas ja USAs kokku. Aibo peamine funktsioon on omanikele rõõmu valmistamine, kuid näiteks Fujitsu roboti Maron-1 ülesanne on teisi koduseid seadmeid kontrollida. Lahkute hommikul kodust ja jätate koera või teenija asemel kodu valvama hoopis roboti, mis korraldab konditsioneeri või kütte tööd, lülitab välja tööle jäänud teleri või kantseldab ulakat koera. Robotit saab juhtida nii korpuse küljes oleva paari klahvi kui ka mobiiltelefoni abil. Kui Maron-1 märkab teie inimtühjas korteris liikumist, helistab ta teile ja saadab kogu olemasoleva info. Talle on võimalik ka ise helistada ja öelda, et hakkate koju jõudma ja nt küte või praeahi on vaja sisse lülitada.

Selline abimees on reaalsus, mida on võimalik poest osta. Mõne aasta pärast on kindlasti toimunud mõningad vajalikud muudatused: Maron-1 järeltulijad suudavad ehk ka treppidel liikuda, nad hakkavad kontrollima kõikide kodumasinate tööd ning võtavad vajadusel ühendust remonditöökojaga, õigemini töökoja robotiga, tellivad e-poest piima ja porgandeid, kui need on külmkapist otsa saanud, imevad tolmu, puhastavad basseini ja kastavad lilli. Võib kõlada utoopiliselt, aga tegelikult on see vaid aja küsimus. Praegune Maron suudab patareidega töötada ühe päeva, tulevikuversioon laeb oma akut seinakontaktis kindlasti ise.

Sellise roboti jõudmine igapäevaellu võtab kahjuks siiski veel aastaid aega. Eelmise aasta lõpus tõi aga Sony turule inimesesarnase roboti SDR-4X, mis mõistab kuni 60 000 sõna ja oskab lisaks muudele trikkidele ka tantsida.

Kui tehnoloogia on ka valmis, siis inimeste harjumused ei muutu kahjuks nii kiiresti. Kuid on ka väga paljutõotavaid ja tõsiseid leiutisi, mis aitavad muuta igapäevast tööd kergemaks. Firma AT&T uurimiskeskuses katsetati nn aktiivseid ametimärke, mis piiksusid inimesele kuuldamatult, kuid masinatele vägagi arusaadavalt. Kogu keskus oli varustatud vastavate sensoritega, mis võtsid töötajate ametimärkidest saadetud infot vastu. Selliste elektrooniliste ametimärkide idee oli lihtne: kõik töötajad kandsid vastavaid märke, mille tulemusel tundsid kontorimasinad inimese ära. Nii võisid töötajad jalutada mööda hoonet ja vaadata, kuidas arvutid vahetasid nende lähenedes desktopi just selle inimese töölauaks; lähim telefon helises alati just selle inimese jaoks; printides valis süsteem kõige lähemal asetseva printeri jne. Firma Ubiquitous Systems plaanib selle süsteemi traadita ühenduse abil kasutusele võtta.

See kõik eeldab korralikku ühilduvust, millega on praeguses maailmas veel enam kui küll probleeme. Kujutlege olukorda, kus seisate kontoris oma ilusa suure monitoriga arvuti ees, mobiiltelefon käes, aga teil pole võimalik lugeda telefonis olevat infot arvutiekraanilt ega kasutada arvuti klaviatuuri SMSi saatmiseks või muu info sisestamiseks. Seadmete külluse juures peab endiselt kasutama telefoni paari sentimeetri suurust ?lukuauku? ja liiga tillukesi klahve. Bluetooth on küll olemas, kuid seda ei saa kasutada nii palju, kui seade võimaldaks. Loodetavasti toob tulevik lisaks robotitele ja üha paremale meelelahutusele ka ühilduvad seadmed.