Minu jaoks on kummastav majanduslehe soov anda kogu asjale mingi poliitilise korruptsiooni mõõde seoses ?eelmine minister-nõunik ja sellest tulenevad võimalused?. Arusaamatu on soov viia kokku maisisordi 2000. aastal Sordilehte kandmisega minister, kes astus ametisse 2002. aastal. Samuti on arusaamatu iga hinna eest väljendatud arvamus, et see sai teoks mingil korruptiivsel moel.
Sort läbis riiklikud majanduskatsed ja võeti Sordilehte 2000. aastal. Maisisort SS81, millest jutt käib, ei ole kantud ülemaailmsesse geneetiliselt muundatud organismide andmebaasi kui geneetiliselt muundatud maisisort. Tõsiasi on see, et Eestis on geneetiliselt muudetud organismidega (GMO) seonduvad küsimused lapsekingades nii seadusandlikul tasemel kui ka praktikas. Seepärast võib oletada, et seemnete importimise taga on paljus ka Eesti seaduste mittetundmine, mis loomulikult ei saa olla nende rikkumise vabanduseks.
Näiteks Euroopa Liidus ei ole üheselt tegu GMO-sordiga, kui sealt leitakse mingi osa, mis on modifitseeritud. See on reguleeritud teatud protsendisuhtega. Samuti on asi korraldatud ilmselt ka USAs. Eesti seaduste kohaselt on samas igasugune geneetiliselt muundatud seemne muldaviimine vastava loata seaduserikkumine.
Mis saab edasi? Esiteks oleks vaja võimalust korrektseteks analüüsideks, mis Eestis seni puuduvad. Teiseks on vaja kontrollida üle meie seadusandlikud regulatsioonid, et need oleksid üheselt mõistetavad. Kolmandaks ei tohiks kannatada põllumehed. Neljandaks kerkib küsimus ka paljude maaletoojate poolt Eestisse imporditud rapsiseemnete kohta. Kas neid kõiki on GMO suhtes laborites uuritud?
Seotud lood
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele