Kas e-post väärib salastamist?

Europarlament on soovitanud ka lihtinimestel oma e-posti salastada, lihtsamad programmid on selleks internetist tasuta saadaval.

Kui allpool esitatud lingikogu vaadelda, siis ilmneb, ettasuta tarkvara meili turvamiseks on olemas piisavalt. Kuid kas tavalistel inimestel, kes terroristlikke plaane ei hau, võib üldse demokraatlikus maailmas e-posti salastamist tarvis minna?

Eitava vastusega ei tasuks kiirustada. Traditsioonilise demokraatia riikides on viimasel ajal palju juttu olnud näiteks sellest, et firmad on hakanud oma töötajate e-posti jälgima, kontrollima töökohal liikuvas elektroonilises infos olevaid faile. Nii võivad mõnedki isiklikud asjad avalikult teatavaks tulla, sest küllap mitte igakord pole sellise jälgimise korraldajad need parimate motiividega inimesed maa peal. Omaette küsimus on, mis laadi inimesed üldse kogunevad ametitesse, mis teiste inimeste jälgimist harrastava.

Internetist on aga piisavalt saada programme, millega igaüks, kellel infoliinidele ligipääs, sealt tema arvates huvitavat teavet välja võib noppida. Vastavat tegevust harrastataksegi üsna laialt ja kui avastatakse miskit, mida rahaks muuta võib, ei kõhelda tõenäoliselt teiste nõrkusi kurjasti ära kasutamast ? eriti kui nii kahjustatavaid inimesi vaid anonüümse küberruumi kaudu teatakse.

Siin aitab failide krüpteerimine. Lisaks e-saadetiste lihtsale krüpteerimisele - vältimaks läbilugemist teel adressaadini - on posti salastamisel tihti kombeks failid muuta mingiks räbuks, mis vähetähtsate lisandite (attachmentide) sabas või sees kohale toimetatakse.

Väikestele ja võibolla ka mitte nii väga väikestele poistele on selline tarkvara abiks näiteks moodsa aja luuremängude korraldamisel - piisavalt suurte digitaalsete piltide (panoraamfotod jne) sisse võib peita ükskõik millise teise faili, selle veel salasõnaga kaitsta ja siis internetti minna?kunstinäitust? korraldama. Kas seesugune lüke just niiväga hea mõte on, jääb lahtiseks küsimuseks.

Järeldame ? salastamine jms tegevus võib osutuda kahe teraga mõõgaks, just põhjustada organiseeritud kuritegevuse huviorbiiti sattumist. Nimelt avaliku võrgu kaudu liikuva info seast on lihtne sõeluda välja krüptitud sõnumeid. Ka juhul, kui kriminaalsete kalduvustega pealtkuulajad neid lahti muukida ei oska, tõmbab see tähelepanu (nii saatjale, kui ka saajale). Sellise huvi ilmingute ära hoidmiseks ongi loodud tarkvara, mis lisaks krüpteerimisele info veel mõnda muud laadi vormi asetab.

Et aga siinne jutt liiga pikaks ei läheks ? nüüd laadige alla mõni järgnevalt kirjeldatud programmidest ning proovi mõttes kasutage seda, sest raamatust arvutit õppida on niisama hea, kui psühholoogia-alaseid õppetükke tuupides vastassoole otsustava küsimuse esitamiseks valmistuda.

www.pgpi.org

pgp-standard võimaldab nii krüptimist, kui digiallkirja ja ajatempliga autentimist (see lubab jälgida, kas saadetav tekst näiteks teel olles ei muutu...). E-posti programmiga koos kasutamiseks vajab vastavat liidest.

community.wow.net/grt/qdpgp.html

QDPGP on PGP liides Pegasus Maili jaoks win32 keskkonnas. Tasuta mitte ainult isiklikuks, vaid ka äriliseks kasutamiseks. Tõsine tööriist ja kui kasutaja arvutisse pole salaja installitud klahvivajutuste salvestajat, siis ilmselt koostöös PGP-ga tõepoolest ka kaitseb saadetavaid sõnumeid teel adressaadini.

www26.brinkster.com/belzecue/clipsecure.htm

Clipsecure on laiatarbeline, kasutajasõbralik teksti krüptija, mis kasutab Windowsi clipboard?i. Sobib mitteprofessionaalse salastatusastme andmiseks e-postile ja muudele tekstidokumentidele

axcrypt.sourceforge.net

AxCrypt on failide krüpteerija, mis kasutab AES algoritmi 128-bitiste võtmetega. Nn sümmeetriliste tehete abil saadakse tugeva salastusastmega tulemus, vajadusel failid pakitakse. Muide, siit aadressilt tasub minna edasi ? sourceforge?i võrguväljaandes leiab palju huvitavaid tarkvaraprojekte.

www.goedeke.net/bmppacker.html

bmpPacker annab pakitud ja krüptitud failile bitmap-formaadi, mis attachmendina laialt levinud on ja seega vähemalt esmapilgul tähelepanu ei tõmba.

www16.brinkster.com/davitf/hip

HideInPicture peidab varjatava info mõne olemasoleva pildi sisse.

www.microidea.net/SQHideFile/Camouflage.htm

Camouflage tekitab salastatavast infost räsi, mis suvaliste failide sees kohale toimetatakse.

www.grltechnology.com/index.php?ID=18

Ka GRL RealHidden paigutab yhe faili teise sisse, nii et ?ümbrikuks? kasutatav fail enamasti ka veatult toimib.