Kolhoosnike sanatooriumist nüüdisaegseks tervisekeskuseks

Kolme aastakümne eest kolhooside rahaga ja Pärnu KEKi ehitusmeeste abiga valminud Tervis oli kuurortlinna üks moodsamaid ehitisi ja pole ajale jalgu jäänud tänini. Tänu mitmele moodsale juurdeehitisele, rannapargi ja mere turvalisele lähedusele on sellest saanud populaarne tervise parandamise koht paljude riikide kodanikele. Ehkki külastajate hulgas on ülekaalus soomlased, nagu kõigis teisteski taolistes asutustes Eestimaal, kohtab siin järjest rohkem ka rootslasi, taanlasi ja norrakaid. Kahju küll, kuid eestlaste osakaal on viimase kolme aastaga kahanenud 15 protsendilt 11 peale, tõdeb sanatooriumi juhataja doktor Vello Muliin. Ja lubab teha kõik kaasmaalaste sellesse majja tagasitoomiseks.

Mitmekülgsete ravivõimaluste kõrval pakub Tervis ka ulatuslikku iluteenindust ja kultuuriprogrammi. Igal õhtul esineb puhkajaile sanatooriumi suures saalis mõni artist või kollektiiv. Muliin rõhutab, et ühtki teenust pole majast välja renditud ja ka kauplused-baarid on sanatooriumi enda majandada.

Mitte alati pole Tervisel hästi läinud. Kõige raskem oli Eesti iseseisvumise järel aastail 1992?1993. Siis käis juhataja ise põhjanaabrite juures kogemusi hankimas ja kontakte loomas. Nii tulid esimesed soomlastest kliendid, kes omakorda kutsusid Pärnusse oma tuttavaid, ja nii see läks. Tänaseks hakkab soomlaste osa külastajate hulgas ennast juba ammendama, räägib Muliin. Oma osa on siin ka viimastel aastatel valminud TOPi, Viimsi ja Laulasmaa SPAdel, kes kõik soomlasi jahivad. Tervis on seetõttu pannud viimasel ajal rõhu rootslaste, taanlaste, norrakate ja teistest rahvustest inimeste kohale meelitamisele. Aasta lõpuks peaks rootslaste osakaal külastajate hulgas ulatuma juba 10 protsendini, usub Muliin. Rootsi riigis teatavasti taolist sanatoorse ravi kultuuri pole. Üldse käib siin 15 eri maa esindajaid, teiste hulgas on olnud ravil Saudi Araabia ja Hispaania kodanikke.

Muliin kinnitab, et Eesti suurim sanatoorium Tervis paneb eelkõige rõhu taastusravi poolele ja haiguste ennetamisele ning meelahutusele orienteeritud SPAdega otseselt konkureerima ei kipu. Samas kerkib Tervisel praegu teisel pool Rannahotelli suurejooneline veekeskus kõlava nimega Terviseparadiis. Selle abil loodab Tervis oluliselt vähendada sanatooriumi külastajate keskmist vanust, mis praegu on 60 lähedal. Koos maa ostuga üle 250 miljoni krooni maksma minev veekeskus saab Muliini hinnangul olema Eestis ainulaadne. ?Meil ei olegi praegu õiget veekeskust, sest ega ühe basseini, mullivanni ja liutoruga kohta saa veel veekeskuseks nimetada,? leiab ta. Veebruari lõpul valmivas Terviseparadiisis saavad olema 250 kohaga 8korruseline hotell, kauplused, restoran, ilukeskus, kasiino, bowling, aeroobikasaal ja palju muid ruume. Veekeskusse tuleb neli erinevat liutoru koos turvalise püstiasendis maandumisega, seiklustebasseinid, väike trampliin, kosk, lastebasseinid, mägijõgi koos vahebasseinidega, aastaringi kasutatav välibassein, ronimissein ja palju muid atraktsioone. Veepinda on kokku 1260 ruutmeetrit. Veekeskus on mõeldud eelkõige kohalikele elanikele.

Tervise omanikud on kunagiste osanike kolhooside-sovhooside ja KEKide õigusjärglased. Muliini väitel pole sellest ringist välja läinud ükski aktsia. Üle poole, 66 protsenti aktsiapakist kuulub kolmele juriidilisele isikule, 10,9 protsenti on sotsiaalministeeriumi käes ja 8 protsenti jagab omavahel 90 eraisikut. Igal aastal on 15 protsenti kasumist jagatud dividendideks.

ASi Sanatoorium Tervis nõukogu esimees Toomas Agasild, kes juhib Paide KEKist välja kasvanud aknafirmat Viking Windows, hindab ravikeskuse arengu stabiilseks ja juhtmeeskonna töö heaks. Ta ütleb, et kord on nõukogus kõne all olnud ka Tervise aktsiate börsile viimine, kuid konkreetseid plaane selleks pole seni tehtud. ?Usun, et lähema poole aasta jooksul seda veel ei juhtu,? lausub ta. Kuna ettevõtte bilanss on korralik, polnud probleeme ka Terviseparadiisi ehituse finantseerimisega, sest pangad olid lahkelt nõus laenu andma, lisab ta.