Millal maksta töötajatele lisapalka?

Seega võib palga liigitada põhipalgaks ja lisapalgaks.

Põhipalka arvutatakse lähtudes kehtestatud palgamäärast (tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäär) ja seda makstakse alati siis, kui töötaja töötab töölepingu tingimuste kohaselt. Samuti makstakse põhipalka juhul, kui temast olenemata asjaoludel ei saa ta tööd teha (tööseisak), töötulemus osutub nõuetele mittevastavaks (praagi korral), töötaja viiakse tööseisaku korral või tootmishädavajadusel üle teisele tööle. Nimetatud juhtudel on töötajale tagatud põhipalga maksmine töölepingujärgse palgamäära ulatuses.

Lisapalga hulka kuuluvad lisatasud, preemia ja juurdemaksed. Lisatasu makstakse töötajale täiendavate tööülesannete täitmise, töötamise eest õhtusel ajal, ööajal, töötajale ettenähtud puhkepäeval, ületunnitööga ja riigipühal. Töölepingus või kollektiivlepingus võib kokku leppida ka muudel alustel makstavates lisatasudes või kokku leppida seaduses sätestatust suuremas lisatasu määras.

Lisatasu makstakse kindlaksmääratud suuruses või suurendatakse seaduses lubatud juhtudel palka lisatasu võrra. Viimasel juhul tuleb töölepingus näidata, millises osas palgast makstakse lisatasu. Kui seda näidatud ei ole, on tegemist töötajale makstava põhipalgaga, mille muutmine (vähendamine) on lubatud üksnes poolte kokkuleppel. Lisatasu suurus arvutatakse alati põhipalga määrast.

Täiendava tööülesande eest makstakse lisatasu siis, kui töötaja on tööandja taotlusel nõus tegema talle kindlaksmääratud tööajal tema töölepingus ettenähtuga võrreldes lisatööd. Lisatasu makstakse kas poolte kokkuleppega kindlaksmääratud suuruses või teise võimalusena suurendatakse lisatasu võrra töötaja palka.

Lisatasul on ajutine iseloom, kuna täiendav töö on ajutine, sest ei kuulu töötaja igapäevaste ehk töölepingus kokkulepitud tööülesannete hulka.

Õhtusel ja ööajal töötamise eest makstakse töötajale lisatasu alati, kui töötatakse vastavalt kella 18.00?22.00 ja 22.00?06.00. Seadusega on kehtestatud lisatasu alammäär vastavalt 10 ja 20 tunnipalga määrast, millest vähem maksta ei ole lubatud.

Tööandjate hulgas on levinud arvamus, et lisatasu ei pea maksma siis, kui töötaja töötab tööajanormi või graafiku kohaselt, vahetustega või on tööle võetud ainult õhtu- või öövahetusse (näiteks valvur). See seisukoht on ekslik ega tulene seadusest.

Nimetatud kellaaegadel töötamisega kaasneb alati lisatasu maksmise kohustus, vaatamata sellele, kas töötatakse tööajanormi kohaselt või ületundidega, kas on tegemist ajatöötaja (tunni- või kuupalgalisega) või tükitöötajaga, kas töötatakse puhkepäeval või riigipühal. Lisatasu makstakse kas kehtestatud suuruses või lisatasu võrra suurendatakse põhipalka.

Nõutavamast tulemuslikuma töö eest on õigus maksta lisatasu, samuti preemiat tööandja ühepoolse otsuse alusel. Sisuliselt on tegemist ühel ja samal alusel ? hea töötulemuse eest ? makstava lisatasu ehk preemiaga. Preemia maksmine võib olla pideva iseloomuga, moodustades palgasüsteemi osa või ühekordse iseloomuga kindlaksmääratud ülesande täitmise eest. Mõlemal juhul on tööandjal õigus otsustada preemia maksmine või mittemaksmine, kui töölepingus vastavasisuline kokkulepe puudub.

Ületunnitöö eest makstakse lisatasu või võimaldatakse vaba aeg. Lisatasu maksmisel ei tohi selle määr olla alla 50 tunnipalgamäärast. Vaba aja võimaldamisel makstakse ületunnitöö eest ühekordselt ning võimaldatakse vaba aeg tehtud ületundide ulatuses.

Ületunnitöö lisatasu võrra palgamäära suurendamist seadus ette ei näe. See on ka õige, sest ületunnitöö ei ole tavapärane töötamise viis, mistõttu töölepingus sellist kokkulepet olla ei saa.

Kuna ületunnitöö on poolte kokkuleppel üle tööajanormi tehtav töö, lepitakse ületunnitöö tegemises ja selle hüvitamise viisis kokku kirjalikult enne ületunnitööle asumist. Kui kokkulepe ei sisalda lisatasu suurust, makstakse iga ületunni eest vähemalt 1,5 kordses tunnipalgamääras. Kui kokkulepe ületunnitöö hüvitamises puudub, on töötajal õigus nõuda lisatasu maksmist.

Puhkepäeval töötamise hüvitamine on analoogne ületunnitöö hüvitamisega ? lisatasu maksmine 50 tunnipalgamäärast või vaba aja võimaldamine. Kuna palgaseadus näeb ette eraldi lisatasu ületunnitöö ja puhkepäeval töötamise hüvitamise, on praktikas tõusetunud küsimus, kas puhkepäeval töötamine on ületunnitöö või mitte. Kui jah, kas tuleb maksta lisatasu nii ületunnitöö kui ka puhkepäeval töötamise eest.

Kuna töötamine üle kokkulepitud tööajanormi on ületunnitöö, tuleb ka puhkepäeval töötamist lugeda ületunnitööks. Kui asuda seisukohale, et puhkepäeval töötamisel ei ole mingit pistmist tööajanormiga, võib töötaja jääda hoopiski puhkepäevadeta. Seda töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt teha ei ole lubatud. Kuna seaduses on eraldi ette nähtud puhkepäeval töötamise hüvitamine, makstakse selle eest lisatasu kui puhkepäeval töötamise eest.

Riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordset lisatasu, olenemata sellest, kas töötatakse graafikukohaselt või graafikuväliselt. Lisatasu makstakse kogu vahetuse eest ning ka siis, kui vahetus algab enne riigipüha või lõpeb pärast riigipüha.

Kuupalka saavale töötajale lisatasu maksmisel tuleb vahet teha, kas töötati töötajale ettenähtud tööpäeval (vahetuses) ehk tööajanormi piires või töötajale ettenähtud puhkepäeval ehk üle tööajanormi. Esimesel juhul makstav kahekordne lisatasu sisaldab kuupalgamäära sees olevat päevapalka ja lisaks makstavat päevapalka. Teisel juhul töötab töötaja väljaspool kuupalgaga kaetud aega, järelikult teeb ületunnitööd ja töötab lisaks talle ettenähtud puhkepäeval. Seega makstakse kuupalgale juurde kahekordne päevatasu, mis katab ka ületunnitöö ja puhkepäeval töötamise lisatasu.

Kui näiteks 5000-kroonise kuupalgaga töötaja augustikuu päevapalk on 250 krooni, makstakse talle 20. augustil graafikukohase (vahetuse) eest juurde 250 krooni ning tema augustikuu palgaks kujuneb 5250 krooni. Kui ta aga töötas 20. augustil graafikuväliselt, kujuneb tema kuupalgaks 5500 krooni.

Kui riigipühal töötatakse kas õhtusel või ööajal, makstakse sel alusel lisatasu ühekordses, mitte kahekordses määras. Ka riigipühal töötamise hüvitamisel võib töötaja soovil talle võimaldada vaba aeg. Sellisel juhul makstakse töö eest nagu tavalisel tööpäeval ja võimaldatakse vaba päev.

Juurdemakse on summa, mida tööandja on kohustatud töötajale maksma seaduses ettenähtud juhtudel, kui töötajast sõltumata asjaoludel osutub talle arvutatav põhipalk õigusaktis või töölepingus ettenähtud palgamäärast madalamaks.

Praktikas on levinud töölepingutes tingimused, mille kohaselt palk sisaldab ka lisatasu(sid). Tavaliselt lisatasu suurus lepingust ei nähtu ning töötajale teatatakse selle maksmisest suuliselt. On ka variante, mil töölepingusse on märgitud, et palk sisaldab lisatasu, kuid selle suurust ei näidata.

Selliselt kehtestatud tingimused ei vasta seaduses kehtestatud palgatingimustele, kuna töölepingus ei ole kindlaks määratud töötajale makstavaid lisatasusid seaduses ettenähtud määras.

Palgas sisalduva lisatasu kehtestamine töölepingus on lubatav ainult siis, kui see on ette nähtud seadusega ja töölepingust nähtub lisatasu suurus ja maksmise tingimus. Näiteks töötaja palk on 5000 krooni, sh lisatasu täiendava tööülesande täitmise eest 1500 krooni. Kuna täiendava tööülesande täitmine on ajutise iseloomuga, näidatakse töölepingus ka lisatasu maksmine ajaline kestus või määratletakse lisaülesande täitmise aeg.

Selliselt kehtestatud tingimusega on töötajal selge, et talle töölepinguga tagatud palgamäär on 3500 krooni. Kui palk sisaldab mitmel alusel makstavaid lisatasusid, tuleb need töölepingus eraldi näidata.