Tähtajaks ehk eelmise nädala reedeks laekus tehnoloogia arenduskeskuste programmi käivitajale, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) 14 projektiplaani, milles tulevased arenduskeskused on detailselt lahti kirjutanud, kuhu nad oma teadusteemaga tahavad kolme aasta pärast jõuda ning mis see maksma läheb.
Eesti teadlased ja innovatiivsust soosivad ettevõtted on ühendanud oma jõud selliste põnevate lahenduste leidmiseks, nagu näiteks keeletöötlusmasinate konstrueerimine, uute vähiravimite väljatöötamine või uudse infoturbetehnoloogia rakendamine.
?Loodame väga, et lisaks uute innovaatiliste toodete juurutamisele harjuvad ettevõtjad teadlastega koostööd tegema ka kaugemas tulevikus,? räägib tehnoloogiliste arenduskeskuste programmi üks koordineerijaid, EASi ekspordi- ja tehnoloogia arendusüksuse asedirektor Ilmar Pralla.
?Kuna ettevõtted on soetanud kolmedimensiooniliseks projekteerimiseks erineva tarkvara, siis on arenduskeskuse üheks eesmärgiks töötada välja lahendused, mis oleksid kasutusele võetavad erinevates tegevusvaldkondades,? põhjendab ASi BLRT Grupp investeerimisprojektide juht Indrek Ustav, miks nende ettevõte osaleb toodete, materjali- ja tööstustehnoloogiate arenduskeskuses. Ustavi kinnitusel peaksid arenduskeskuses välja töötatud tarkvaralahendusi saama tulevikus soetada kõik ettevõtted, mis seda vajavad.
?Kuna Eesti on väga väike, ei ole majanduslikult otstarbekas igal ettevõttel rajada endale piloottasemel baasi ning palgata spetsialiste,? põhjendab ASi Kalev Paide Tootmine juhatuse esimees Aavo Sõrmus toidu ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuses osalemist. ?Kasulikum on lahendada baasi ja innovaatiliste rakendusuuringute tegemise võimalus ühiselt.?
Eelmise nädala reedel laekunud projektiplaanid läbivad kaks hindamisvooru. Esimeses voorus hindavad Euroopa tunnustatud teadlased, kas esitatud uurimissuund on uudne ja kas konsortsium on võimeline oma teadusideid ellu viima, ning teises voorus hindavad välismaised ja kodumaised eksperdid arenduskeskuste jätkusuutlikkust.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.