Eesti on edu saavutanud. Meie senine edu põhineb haridusel ning haritusel ? startisime 90ndate alguses hästikoolitatud inimestega.
Kuigi oleme olnud uute tehnoloogiate edukas rakendaja, oleme siiski jäänud odava tööjõu ja allhanke maaks. Tehnikateadlaste arv on võrreldes 80ndate keskpaigaga vähenenud kaks korda. Oleme seisundis, kus meil on olemas tehnoloogia, kuid ei jätku inimesi, kes seda jõuaks rakendada. Tänane haridussüsteem ei suuda rahuldada nõudlust hästikoolitatud tööjõu järele.
Ka Eesti ettevõtete tootlus on madal ? vaid 38% Euroopa Liidu keskmisest. Miks pole Nokia esindus Eestisse kolinud? Sest meil pole neile kvaliteetset tööjõudu pakkuda.
Lihtsate lahenduste aeg on möödas, edasi saab minna teadmistepõhiselt. Ülikooli poole on oma probleemidega pöördunud alla 9 protsendi ettevõtjatest. Paljud ettevõtted pole teadvustanud, mida ülikool võiks neile anda.
Ülikool peab astuma ettevõtjatega dialoogi. Peame mõtlema, kuidas saada teadustegevusele praktiline väljund. Parim osa meie õppejõududest ja teaduritest on võimelised ning valmis andma ettevõtjale senisest enam konsultatsioone, tegema ekspertiise ja osalema juhatustes, nõukogudes, komisjonides. Ettevõtjad, võtke vähemalt nooremad neist meeskonda!
Et ettevõtte ja ülikooli suhe saaks areneda, on vaja riigi tuge. Samm on astutud ? riik lõi EASi.
Riiklik koolitus- ja teadustellimus peavad riiki paremini teenima. Oluline on tipptasemel kraadiõpe, eriti just doktoriõpe. Sellega me kasvatame ju SKPd.
Seotud lood
USA presidendi Donald Trumpi nõustaja Elon Musk tunneb huvi Ameerika Ühendriikide kullareservide auditeerimise vastu, mida pole tehtud juba alates 1970ndatest saati. Lisaks sellele on ta Föderaalreservi auditeerimise poolt. Tegemist on märgiliste sündmustega, mille tulemused võivad tuua finantsmaailmas suuri raputusi.