23.12.03 Äripäevas muretses Toomas Tauts Tallinna ühistranspordi linnapoolse rahastamise üle (vt -
Tallinn taandarendab ühistransporti). Mure on õigustatud, kuid olukorras, kus dotatsioon katab niigi üle 50% kuludest, tuleks probleeme vaadata laiemalt. Seda enam, et need on pikaajalised. Kahtlemata võib leida argumente ühistranspordi munitsipaalomandisse jätmise kasuks, aga kui saamatus selle juhtimisel on nii suur ja krooniline, tuleks mõtlema hakata selle erastamisele (mis ei tähenda veel doteerimise lõpetamist). Mida siis linnale kui omanikule ette võib heita?
Meenutaks, et kommunismi ehitamise lõpetasime enamikus eluvaldkonnis 1986 koos perestroika algusega. Tallinna ühistransport on kõigi nende 17 aasta jooksul järjekindlalt jätkanud kõigile soovijatele tasuta sõidu pakkumist. Vahelduseks tehakse aeg-ajalt hädakisa, et raha ei ole ja seetõttu tuleb busse liinilt vähemaks võtta, aga raha sisse kasseerida ei üritatagi. Tõsi, vahel on tekitatud meediamull, et alustatakse haaranguid jänestele, mille järel on kioskitest piletid ruttu otsa saanud. Paraku on mullid jäänud mullideks.
Ühistransporti on juhtunud korraldama tehnikafriigid, kes mängivad omi suurte inimeste mänge. Arusaamatu on, miks maksumaksja neile selle eest palka maksab? Mobiilpilet läks ajaloo prügikasti. Nüüd katsetatakse ostukaardi kaasajastatud variandiga, millel piletitulule ei saa kuidagi mingit efekti olla. Raha makstakse siis, kui ilma sisse ei saa ? järelikult peavad piletit kontrollima bussijuht ja/või konduktor. Koos kontrolli suurenemisega peab paranema kord, nt lahtiste õllepudelitega reisijad ei saaks peale. Viimasel ajal meenutavad linna bussid üha enam veerevaid iseteeninduskõrtse.
Jääb mulje, et praegustel otsustajatel on ühistranspordiga praktiline kokkupuude märgatavalt tagasihoidlikum kui ekslinnapea Jüri Mõisal, kes kord üle aastate trammiga sõitmas käies teatas, et väga äge oli. Soovitan praegustel linnajuhtidel Mõisa eeskuju järgida, soovitavalt tipptunnil.
Tallinna transpordijuhid ei ole isegi sellest aru saanud, et vahekäik tooliridade vahel on selleks, et reisija saaks soovitud peatusesse jõudes oma isekohalt ukseni liikuda ja sisenejad omakorda mõne vaba toolini jõuda. Selle asemel arvatakse, et vahekäik tuleb tihedalt inimesi täis toppida. Selleks pannakse väiksema koormuse perioodil liinile väiksemad bussid ? kõik ikka selle nimel, et reisijaid maksimaalselt alandada ja mõnitada.
Elu on siiski edasi läinud ja see peaks kajastuma kõiges. Tallinlastel ja linna külalistel on õigus normaalsele ühistranspordile, meie majanduse arengutase lubab seda. Oleks loomulik, et teenuse eest maksnud reisijad saavad võrdse kvaliteediga teenuse, mis ei sõltu konkreetse kliendi eripärast. Teiste sõnadega - viisakus on ju kena asi, kuid istekoht peab olema nii 10 kui 60 aasta vanusel reisijal.
Ühistranspordi tasuliseks muutmine annaks järgmised positiivsed tulemused:
- väheneks reisijate arv ja busside ülekoormatus, paraneks teenuse kvaliteet;
- suureneks piletitulu, mis omakorda võimaldaks tõsta teenuse kvaliteeti;
- koos teenuse kvaliteedi tõusuga suureneks nende inimeste hulk, kes kaaluksid mõtet oma auto seisma jätta ja bussiga tööle sõita. Linna autodega koormatuse vähendamine on üks eesmärk. Autost istutakse bussi vaid siis, kui see on puhas, seal on ruumi ja ümberringi on puhtad, kained ja viisakad inimesed.
Midagi utoopilist siin ei ole. On hakkama saadud teistes riikides, on võimalik hakkama saada ka meil. Rohkem kättevõtmise asi.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.