Äriseadustik selgemaks!

Justiitsministeerium on koostanud äriseadustiku muutmise eelnõu, milles sisalduva 274 muudatuse eesmärk on äriühingute tegevusega seotud reeglite lihtsustamine. Mõned eelnõu sätted on pälvinud Äripäevas kriitikat ja sestap ka järgnevad selgitused.

1. Juhatuse liikme tasu vähendamine. Kehtiva äriseadustiku järgi võib juhatuse liikmele maksta tema ülesannetele ja äriühingu majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Pikka aega oli küsitav, kas tasu vastavust ühingu majanduslikule olukorrale hinnatakse ühekordselt tasu määramisel või saab seda majandusliku olukorra muutudes üle vaadata. Tänaseks on võlaõigusseadus ja ka riigikohtu praktika sellele küsimusele juba vastuse andnud. Tasu saab vähendada.

On igati õiglane, et juhatuse liikme tasu sõltub tema juhitava äriühingu käekäigust. Välistatud peaks olema, et pankroti korral jäävad võlausaldajate nõuded rahuldamata juhatuse liikmete hiigeltasu tõttu. Praktikas on sel juhul juba täna võimalik kohaldada võlaõigusseaduse § 97, mis sätestab, et kui lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud muutuvad ja poolte kohustuste vahekord seetõttu paigast nihkub, võib nõuda lepingu muutmist. Seega saab äriühing ka täna nõuda juhatuse liikme tasu vähendamist.

Eelnõuga tehtav muudatus määratleb üheselt tingimused, mille korral tasu vähendamine on lubatav. Esiteks peab ühingu majanduslik olukord olema oluliselt halvenenud nii, et seniste hüvede võimaldamine juhatuse liikmetele oleks osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane. Halvenemine peab olema toimunud tagantjärele. Osanikud või nõukogu ei saa tasu vähendada vaid seetõttu, et peavad algselt määratud tasu liiga kõrgeks. 13. jaanuaril justiitsministeeriumis toimunud ettevõtlusorganisatsioonide ümarlaual lepiti kokku, et tasu vähendamiseks peab äriühing esitama kohtusse hagi. Juhatuse liige võib tasu vähendamise korral temaga sõlmitud lepingu ühekuulise etteteatamisega üles öelda.

2. Juhatuse liikme vastutus. Kehtivas õiguses on juhatuse liikme kohustused ja vastutus sätestatud umbmääraselt. See on ohtlik eeskätt juhatuse liikmete seisukohast, kuna kohtus võib vastutus saada üsna ootamatud piirid. Nii näiteks on riigikohus kehtiva seaduse alusel otsustanud, et juhatuse liige vastutab ka tema juhitava äriühingu poolt rendilepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest, kui ta ei tõenda, et kohustused jäid täitmata temast sõltumatu asjaolu tõttu. Sellist praktikat ei saa pidada soovitavaks. Seadusega on vaja tagada, et juhatuse vastutus ei oleks määratud nii laialt, et ei saa võtta normaalseid äririske.

Juhatuse liikme vastutuse hindamisel on õige lähtuda sellest, et tema peamine kohustus on tegutseda äriühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Vastutuse reeglid on eelnõus sõnastatud järgmiselt: juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega; juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju äriühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt; juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Protesti on tekitanud säte, mille kohaselt ei vabane juhatuse liige teatud juhtudel vastutusest ka juhul, kui ta tegutses vastavalt üldkoosoleku või nõukogu otsusele. Esmapilgul tundub see arusaamatu, eriti kui aktsiaseltsi juhtimist kujutatakse ette rangelt hierarhilisena, kus madalam organ täidab vastuvaidlematult kõrgema käsku. Nii see üldjuhul ka on, kuid äriühingu juhtimismudel ei ole üles ehitatud vaid sellele.

Üksnes juhatusel on seaduse järgi kohustus tegutseda äriühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. See on ka loomulik, igal aktsionäril on oma huvid, mis võivad erineda teiste aktsionäride omadest ja ka äriühingu omadest.

Neist huvidest lähtudes valivad aktsionärid nõukogusse enda esindajad. Kui nõukogu peaks näiteks mõne üksiku aktsionäri huvidest lähtudes langetama otsuse müüa võileivahinna eest maha äriühingu vara, ei tohiks juhatuse liige asuda tankisti rolli, kes selle tehingu vastutust kartmata ning võlausaldajaid ja teisi aktsionäre pika ninaga jättes lõpule viib.

3. Ebaseaduslikult saadu tagastamine. Kolmas kriitilist käsitlemist leidnud eelnõu osa on äriühingu osanikule/aktsionärile tehtud ebaseadusliku väljamakse tagastamine. Sarnane regulatsioon kehtib ka täna, olles siiski piiratud üksnes ebaseaduslikult makstud dividendide tagastamise kohustusega ning tagastamist saab nõuda üksnes äriühing ise.

Vältimaks raha väljakantimist äriühingutest laiendab eelnõu seda põhimõtet kõigile ebaseaduslikele väljamaksetele ning näeb ette, et ka äriühingu võlausaldaja saab nõuda, et osanikud/aktsionärid tagastaksid ebaseaduslikult saadu. Võlausaldaja poolt nõude esitamise tingimuseks on, et võlausaldajal ei ole õnnestunud äriühingu vastu alustatud täitemenetluse käigus oma nõudeid rahuldada. Võlausaldaja ei saa nõuda ebaseaduslikult saadu tagastamist endale, vaid üksnes äriühingule. See tagab tagasinõutud vara võrdse jaotamise kõigi võlausaldajate vahel äriühingu pankroti korral. Osanikele senisest suuremate kohustuste panemisest või äriühingute piiratud vastutuse põhimõttest eemaldumisest siinkohal rääkida ei saa. Eeltoodust nähtuvalt ei ole äriseadustiku muutmise eelnõu suunatud ettevõtluse piiramisele, vaid selgemate reeglite kehtestamisele.