Eestisse tuleks luua kommertskohus

Eesti ühinemine Euroopa Liiduga toob kaasa mitmeid muudatusi ettevõtete tegevussfääris. Üheks olulisemaks neist on ettevõtete ja nende klientide vaheline juriidiline suhe. Siiani ei ole välismaised ostjad vaevunud eriti vaidlema erinevatest lepingupunktidest mittekinnipidamise üle.

Maailmas on levinud üldine arvamus, et see ei tasu end ära. Kohtumenetlus võtab kaua aega ja protsessi pikendatakse vaidlustega kohtupidamispaiga üle. Ka kohtuotsuse täideviimine üleminekuriikides on olnud keeruline.

ELiga liitudes võtab Eesti endale automaatselt kohustuse pidada kinni Rooma konventsioonist. Seaduse peamine põhimõte on ulatuslik lepinguvabadus lepingupoolte vahel. See tähendab ka, et lepitakse kokku, millise riigi seadust rakendatakse lahkarvamuste puhul ja valitakse kohtuprotsessi toimumise koht. Kui lepingus sellekohast viidet ei ole, kohaldatakse automaatselt Rooma konventsiooni tingimusi.

Kohtuprotsessi toimumise koht on oluline, sest vaatamata sellele, et seadusandlus on EL liikmesriikides üsna ühesugune, on kohtukulud riigiti väga erinevad.

Väljakujunenud praktika kohaselt on mitmetes valdkondades nagu puidu- või masinatööstustehingutes rakendatud rahvuslike assotsiatsioonide vahel sõlmitud üldiseid lepingumudeleid, mis põhinevad peale seadusandluse ka antud valdkonnas väljakujunenud praktikal. Lepingud on olulised, sest vastava seadusandluse puudumisel rakendatakse neid Lääne-Euroopa kohtumõistmises.