Jääpurikahooaeg võib tuua kopsaka trahvi

Tallinna kesklinna valitsuse vanema Keit Pentuse sõnul pole jääpurikate hooaeg tänavu veel õieti alanudki, kuid kesklinnas ja vanalinnas on katuseräästais rippuvate eluohtlike moodustiste eest hulgaliselt trahve juba vormistatud. ?Eelmise aasta seisuga on trahvisummad tänavalkõndijate elude ja vara ohtu seadmise eest kesklinnas kõikunud kolmest tuhandest kuni kümne tuhande kroonini. Alates eelmise nädala lõpust oleme jälle majaomanikele hoiatusi teinud ning küllap pole kaugel aeg, mil peame taas trahvikviitungeid välja kirjutama,? märkis Pentus.

Hoiatuste ja trahvide tegemise õigust hooldamata kinnistutel omavad linnaosavalitsuse spetsialistid, kes muude tööülesannete kõrvalt talvel vastavasisulisi ?luureretki? ette võtavad. ?Esmakordselt piirdutakse enamasti hoiatusega, sest paljugi mis võib olla juhtunud, näiteks kojamees ootamatult haigestunud vms. Reeglina käiakse hommikul hoiatuse saanud omaniku maja õhtupoolikul veel kord kontrollimas. Kui olukord ei ole paranenud, tehakse juba ettekirjutus,? kirjeldas Pentus rutiini. Linnaosal on vanema sõnul kahjuks päris mitmeid püsikliente, kellele aeg-ajalt taas uus trahvikviitung tuleb saata. Loomulikult ei piirduta korduva karistuse puhul enam miinimum trahvisummaga.

Nõmme linnaosa vanema Hanno Pevkuri sõnul nende linnaosas sel aastal jääpurikatega probleeme ei ole olnud. ?Enamik maju Nõmmel on eramud, mille omanikud heakorra eest eeskujulikult hoolitsevad. Nõmme polikliiniku katuseräästas rippusid hommikul jääpurikad, kuid piirasime ohtliku ala punase lindiga ning öösel need eemaldatakse. Ülejäänud Nõmme keskuse majad on enamuikus lapikkatusega kastmajad, millel puudub katuserenn ja äär, kuhu jääpurikad tekkida saaks,? rääkis Pevkur esmaspäeval.

Möödunud aastal esines juhtum, kus kesklinnas kukkus linnale kuuluva maja räästast autole jäätunud lumekamakas. Linn kui omanik kompenseeris auto omanikule tekitatud kahju.

Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt lausus, et ainus variant sõiduk katuseräästast langevate jääpurikate vastu kindlustada, on sõlmida kindlustusfirmaga vabatahtlik sõidukikindlustus ehk kaskokindlustus. Kui õnnetus on juba juhtunud, tuleb kohale kutsuda politsei ning tekkinud olukorra eest peab vastutama nõuetekohaselt hooldamata jäetud kinnistu omanik. ?Kasko maksab küll kliendile tekitatud kahjustuse kinni, kuid pöörab juhtumi samuti majaomaniku vastu. Kes ei soovi omavastutuse kohustuse tõttu kindlustuslepingut sõlmida, võib kahju hüvitamiseks muidugi ka otse majaomaniku poole pöörduda, kuid õnnetus tuleks ka siis viivitamatult politseis registreerida. Kannatada saanud sõidukit enne politsei tulekut paigalt liigutada ei soovita,? sõnas Kivirüüt.

Nõmme linnaosa probleem number üks 2004. aasta talvel on tänavate libedus. Möödunud aasta lõpus tegi linnaosa valitsus lohaka töö eest leppetrahvi libedatõrje eest vastutavale firmale. Tänavate libedatõrje on komplitseeritud, sest graniidisõelmeid ja kloriidi võib kasutada vaid teatud kohtades. Probleem on murelikuks teinud ka Keit Pentuse, kelle juhitav kesklinna valitsus on hooldusfirmat lohaka töö eest samuti trahvima pidanud.

Tallinna Linnakohtu pressiesindaja Aet Truu ei mäleta lähiajast ühtegi juhtumit, mil inimesed oleks soovinud esitada hagi jääpurikate küsimuses. Enamik selliseid juhtumeid lahendatakse lihtmenetluse korras vastastikuse kokkuleppe tulemusena.

Tööinspektsiooni avalike suhete nõuniku Tõnu Vare sõnul on jääpurika pähekukkumine õnneks nii harvaesinevat tüüpi õnnetuse liik, et tööinspektorid peale kahe aasta taguse Kiviõli juhtumi ühtegi teist surmaga lõppenud õnnetust meenutada ei suutnudki.

2001. aastal kukkus Põhja-Tallinna linnaosas autole jääpurikas, mistõttu auto- ja majaomanik kohut käisid. Kuidas lugu lõppes, andmed puuduvad.

2001. aastal kukkus Pärnus umbes poole meetri pikkune jääpurikas kolme meetri kõrguselt pähe Kaiale. Tegu oli n-ö õnneliku õnnetusega, sest naine pääses kergete vigastustega. Pärnu maakohtu andmebaasis puuduvad andmed, et juhtum oleks nende seinte vahelt läbi käinud.

2002. aastal suri Tartus Maarjamõisa haigla neuroreanimatsioonis jääpurika riko?etist saadud ajuvigastustesse Kiviõli keemiatööstuse elektrik Vladimir. Vare selgitas, et pärast õnnetuse asjaolude uurimist vastav komisjon kellelegi süüdistust ei esitanud. ÄP

Tõnu Tuppits, kommunaalameti heakorraosakonna juhataja:

Märgates käidavas kohas eluohtlikke purikaid rippumas, võiks Tallinna kodanik helistada linna abitelefonil 1345.

Abitelefon saadab info edasi kahte kohta ? kohalikku omavalitsusse ja munitsipaalpolitseisse.

Alati ei pruugi hoone omanik olla eraisik või firma, on ka riigile ja linnale kuuluvaid hooneid.

Mujal tuleb abi saamiseks pöörduda kohalikku omavalitsusse.

Trahvimäärad on üle terve Eesti samasugused, sest väärteomenetluse seadustik kehtib üle vabariigi. Füüsiliste ja juriidiliste isikute trahvimäärad on erinevad.

Ausalt öeldes tasuks igaühel, kes praegusel ajal hakkab autot pikemaks ajaks kuhugi parkima, korraks pea kuklasse ajada ja vaadata, mis üleval toimub. Praegu, kus külm ja sula alatasa vahelduvad, peab silmad lihtsalt rohkem lahti hoidma.