Äripäev on riigi toetuste osas värvipime

Värvipime inimene teatavasti ei suuda näiteks rohelist ja punast värvi eristada. Äripäeva ajakirjanik aga kastab riigi loodud toetusskeemidest kirjutades pintsli eriti sügavalt musta tindipotti. Lugejale esitatakse maailmapilti, kus riigiga seotus või riigipoolne rahastamine on põlispatt, mis välistab igasuguse võimaluse efektiivseks ja ausaks asjaajamiseks.

Lugesin hämmastusega, et ajakirjanik ei kohku tagasi isegi andmetega manipuleerimisest, et asju ikka mustas valguses näidata (Äripäeva vabanduse vigase graafiku pärast leiab lk 6 - toimetus). Nimelt selgub Riigikontrolli aruandest, et KredExi laenukäenduste abiga on loodud kaks korda rohkem töökohti, kui me algselt julgesime raporteerida, kuue asemel 13.

Äripäeva väited ettevõtlustoetuste illusoorsusest on äärmiselt kahetsusväärsed, sest alavääristavad nende alustavate ettevõtjate püüdlusi, kes raskusi trotsides võtavad riske ning loovad uusi töökohti. Üle 2000 inimese on tänu KredExi laenukäendustele leidnud töökoha. Reaalsed inimesed, kes teenivad oma reaalsetele peredele leiba.

Asjatundmatu on ka ajakirjaniku väide, nagu oleks KredExi poolt arvestuslikult osutatud 11 000 krooni riigiabi ühe töökoha loomisel midagi täiesti taunitavat ja ülemäära kõrget. Tasub mõelda, missuguseid kulutusi teeb riik töötute toetustele ja ümberõppele või kui suuri summasid kulutavad ettevõtted uute töökohtade loomisele. Inglismaal näiteks on kaubandusse ja tööstusesse suunatava riigi toetuse läbi loodava uue töökoha maksumus üle 100 000 krooni.

Maksumaksjal ei tasu ka arvata, nagu oleks need 11 000 krooni tema rahakotist välja õngitsetud. KredEx on isemajandav organisatsioon ning tegelikult ei ole riigieelarvest käendusprogrammile peale makstud. KredExi puhul saab projekti raames loodud töökoha tegeliku maksumuse välja arvestada vaid krediidikahju alusel ja selle maksab KredEx välja oma tulude arvelt. 11 000 krooni on hüpoteetiline summa, mis tuleneb loodud töökohtade arvu jagamisest arvestusliku riigiabi summaga.

Artiklis ?Riigikontroll kritiseerib ettevõtlustoetusi? mainitakse, et toetuste jagajad ülehindavad toetatud projektide õnnestumist. KredExi hinnangul ebaõnnestub tagatise saanud projektidest umbes 5%. Riigikontrolli auditi kohaselt olid uuritavatest ettevõtetest tegevuse lõpetanud täpselt 5%. Seega on viide projektide jätkusuutlikkuse ebakompetentsele hindamisele KredExi puhul alusetu. Ja vaadakem ka võrdlusandmeid: statistikaameti andmetel loodi 1995-2000 Kesk-Euroopas alustavates ettevõtetes keskmiselt seitse töökohta ning 34% äriprojektidest ebaõnnestub pärast esimest aastat.

Tunnuslik Äripäeva suhtumisele on seegi, et KredExi tegevuse hea tulemuslikkuse taga arvatakse seisvat erastruktuuri kaasamine. KredEx hindab kõrgelt koostööd pankade ja liisingfirmadega, mille tulemusel on ligi 400 ettevõtet oma tegevusse kokku investeerinud üle miljardi krooni. Samas tuleb mainida, et vaid kaks kolmandikku pankade saadetud tagatistaotlustest saab KredExi heakskiidu.