Põhjanaabrite ettevõtluse kohale kogunevad pilved

Eelmise sajandi viimase aastakümne jooksul oli Soome üks väheseid EL riike, kus ettevõtete arv vähenes, kusjuures languse protsent oli konkurentsitult suurim.

Paradoks seisneb selles, et suhtumine ettevõtlusse on positiivne ja teiste riikidega võrreldes toetavad soomlased märksa enam seisukohta, et neil on uute ettevõtete rajamiseks ärivõimalusi ning oskusi.

Samas tahavad vaid vähesed ise ettevõtjaks saada. Eelistakse töökohta suuremates ettevõtetes või avalikus sektoris. Küsitlused on näidanud, et võrreldes teiste EL riikidega on Soomes suurim inimeste osakaal, kes eelistavad olla pigem töövõtja kui ettevõtja.

Milles on asi? Kuigi sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste süsteem ühiskonnas on ettevõtluse suhtes toetav, ei pooldata riskide võtmist. Ühe tegurina takistab ettevõtte rajamist läbikukkumise hirm. Ka on üldine sotsiaalne kliima Soomes traditsiooniliselt rõhutanud pigem sotsiaalset võrdsust kui kõrget individuaalsust ja saavutustele orienteeritust.

Ettevõtlusega kaasnevate riskide võtmist ei stimuleeri ka maksusüsteem. On tore, kui ettevõtjal läheb hästi, kuid peaasi, et tal liiga hästi ei läheks. Soome valitsuse kava suurendada dividendide maksustamist on juba pälvinud kadedusmaksu nime.

Kõrged maksumäärad ja ulatuslik sotsiaalkindlustuse süsteem pidurdavad uute ettevõtete loomist. Valitseb negatiivne korrelatsioon töötutele makstava toetuse kestvuse ja nn sundettevõtluse vahel (ettevõtjaks hakkamine vajadusest elatist teenida). Soomes on küll kõrge tööpuudus, kuid väga vähe sundettevõtlust. Riik peaks otsima tasakaalu töötute abistamise ja ise hakkamasaamise ergutamise vahel.

Global Entrepreneurship Monitori 2001. aasta raport soovitab: julgusta tolerantsi inimeste sissetulekute ja jõukuse erinevuste osas. Suuremate sissetulekuerinevustega kaasneb ka suurem ettevõtlusalane aktiivsus. Kuni need erinevused peegeldavad erinevat panust majanduskasvu, peaks tuluerinevusi aktsepteerima. Kadedus ja rikkuse pahakspanemine ei tohiks olla nii tugevad, et heidutada neid, kes võiksid oma heaolu huvides ettevõtte loomisega kaasa aidata riigi majandusarengule.

Soomes on üle 200 000 pereettevõtte. Koos ettevõtjate vananemisega seisab neist 60-80 000 järgmise aastakümne jooksul ees senise juhi kõrvaleastumine. Üha suurem osa järgmisest põlvkonnast ei ole ettevõtte ülevõtmisest huvitatud. Küsitluste järgi loodab vähem kui 25% ettevõtjaid leida äri jätkaja oma perest, 30% loodavad müüa ettevõtte väljapoole peret ja paljud ei ole tulevikus veel kindlad. 17% arvab, et nende erruminekuga lõpetab ettevõte tegevuse.

Kui potentsiaalseid ettevõtjaid ei õnnestu julgustada ettevõtlusega alustama või pereettevõtet üle võtma, võivad sellel olla Soome majandusele tõsised tagajärjed. Soome pereettevõtted ületavad 11,5 korda Nokia tööhõivet.

Jyväskylä Ülikooli teadlane Tarja Römer-Paakkanen on välja töötanud kolm võimalikku tulevikustsenaariumi. Kui jätkub senine poliitika, käivitub esimene stsenaarium: senine heaoluriik, kus on vähem ettevõtteid ja vähem heaolu. Haritud noored otsivad tööd avalikus sektoris või suurettevõtetes. Selleks on ka häid võimalusi, seega ei ole neil vaja riskida ettevõtjaks hakkamisega.

Elanikkonna vananedes jääb maksumaksjaid vähemaks ja väheneb riigi võime pakkuda avaliku sektori teenuseid. Teadlase hinnangul tuleb heaoluriigist paratamatult loobuda, kui ei tehta kõike selleks, et ergutada noori ettevõtjaks hakkama.

Positiivne tulevikustsenaarium on ettevõtlik ühiskond, kus ettevõtlus loob heaolu kogu ühiskonnale. Toetatakse uute ettevõtete rajamist ja ettevõtluse elujõulisust, milleks antakse näiteks spetsiaalset koolitust omanikevahetuse ettevalmistamiseks, viiakse ettevõtlusharidus koolidesse, tagatakse finantside parem kättesaadavus ja äriinkubaatorid. Selle stsenaariumi realiseerimise korral saab Soomest inimestele, ettevõtetele ja investeeringutele atraktiivne maa, kus ergutatakse innovaatilist käitumist.

Kolmas on õudusstsenaarium, milleks on hirmuühiskond. Ühiskond polariseerub: ühel pool on heaolu elavad inimesed ja teisel pool puudusekannatajad. Osa inimesi pole huvitatud töötamisest enese ja teiste heaks, vaid kulutavat oma pärandit. Teised aga peavad rabama mitmel tööl. Võtmesõnadeks oleks orienteeritus avaliku sektori ametikohtadele, ?laisk ühiskond? ja hedonism. Selline ühiskond ei suuda tagada majanduskasvu ega heaolu.

Römer-Paakkanen on arvamusel, et kui ei muudeta senist poliitikat, on tõenäoline, et senine heaoluühiskond läheb üle hirmuühiskonnaks. Kui soovitakse säilitada tõelist heaoluriiki, tuleb meetmed ettevõtluse toetuseks ja sealhulgas seniste juhtide vahetusega seotud probleemide lahendamiseks kohe käiku rakendada. Siht tuleks seada sellele, et aastaks 2010 oleks Soomes 90 000 uut ettevõtjat.