E-hääletamine võõrandumise vastu

Kui järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel e-hääletamine plaanide järgi käivitub, ei too see esialgu midagi erilist kaasa. E-hääletamine on ainult üks umbes kahekümnest hääletamise liigist, mida kodanikud juba praegu kasutada saavad, ning on tegelikult väga sarnane posti teel hääletamisega.

Muidugi, nii posti teel hääletamine kui ka muud hääletusliigid on meil siiani olnud eksootilised ning üldjuhul ette nähtud kas välisriikides elavate kodanike, madruste või raskelt haigete inimeste jaoks. Enamik hääletajaid pole neist kuulnudki.

Eestis on e-hääletamine esimene laiemalt levima hakkav alternatiivne hääletamisviis, kuid teiste riikide praktikas on n-ö kaughääletamine üpris igapäevane nähtus. Teadupärast hääletatakse ?veitsis enamasti kirja teel, kodust ning naabritel Rootsis ja Soomes on posti teel (küll veidi piiratumalt: postkontorist) hääletamine ammune ja väga levinud praktika. Mis tahes ohud, probleemid ja mured, mida e-hääletamine kaasa toob, on samamoodi olemas ka posti teel hääletamisel.

Mure selle üle, kas e-hääletamine ikka põhiseadusele vastab ja kas valimiste ühetaolisus on e-hääletamist võimaldades ikka tagatud, kuulub sellest vaatenurgast küll demagoogia valdkonda.

Muidugi, kui me e-hääletamist võimaldame, oleks kena võimaldada ka siseriiklikku posti teel hääletamist: praegu ju selgelt diskrimineeritakse valijaid, võimaldades posti teel hääletada ainult välisriikidest. Samas, võib-olla ei oleks sellel mõtet. Hea analoog on Eesti pangandus, mis tänu oma noorusele ei jõudnudki t?ekkide aega läbi elada, vaid hüppas hoobilt internetiaega.

Demokraatia arengule mõjub e-hääletamine kahtlemata ning on põhjust arvata, et see mõjutab demokraatia arengut soodsalt. Ilmselt tekitab see teadmine paljudes poliitikutes põhjendatud muret oma positsiooni üle.

Esimene efekt, mille e-hääletamine kaasa toob ? esimesel e-hääletusel ilmselt veel mitte eriti, kuid edaspidi üha rohkem ?, on valijate ringi suurenemine. Arusaadavalt toimub kasv just nende inimeste hulgas, kes on (a) aktiivsed arvutikasutajad ning (b) kalduvad mitte käima hääletamas.

Poliitikud, kes eelistaksid, et taolised inimesed ei läheks hääletama, püüavad esitada nende hääletama meelitamist kui ebademokraatlikku akti, mis on iseenesest demagoogiline pärl. Terve mõistuse järgi on suurem hääletamisest osavõtt demokraatia jaoks positiivne, olgu valimisviis milline tahes.

Teine oodatav efekt on e-posti teel ja internetis leviva valimisreklaami mahu järsk kasv, mis ilmselt kahandab valimiste reklaamikulusid: e-post, spämm, internetireklaamid jms on palju odavam kui klantspaberil pildid. Sestap avanevad senisest suuremad võimalused väiksematele ja vaesematele erakondadele, kes ei suuda linnu oma näopilte täis kleepida ja brigaadide kaupa mööda Eestit ringi sõita. Paneme tähele: valimisreklaam muutub kuigivõrd odavamaks ja sisulisemaks! Jällegi oht neile, kelle peamine edumeetod on asjast huvitatud firmade sponsorrahade või (võimul olles) otseselt maksumaksja ressursside kulutamine.

Ilmselt kõige pikema vinnaga efekt on valijate äratundmine, et ei ole otseselt mingit põhjust, miks riigi ja kohalikku elu määravaid otsuseid võiks teha ainult üks kord nelja aasta tagant. E-hääletamise mehhanism võimaldab lihtsalt ja odavalt korraldada sagedasi ?veitsi tüüpi referendumeid olulisemate sõlmküsimuste otsustamiseks.

Osalusdemokraatia on tegelikult ainus mehhanism kodanike pidevalt süveneva riigist võõrandumise vähendamiseks. Osa poliitikute lemmikargument osalusdemokraatia vastu on see, et kui igaüks saaks mida tahes otsustada, oleks otsused lollid ja meil valitseks kaos. Kallid kaaskodanikud, samamoodi argumenteeriti kunagi vajadust naistele ja neegritele hääletamas käimine keelata!

Osalusdemokraatia ei ole anarhia: valitsus ja Riigikogu ja kogu esindusmehhanism püsib, kuid kodanikel tekib kontroll mõningates sõlmpunktides. Mõelgem kas või õiguse üle hääletada oma esindaja või valitsusliikme tagasikutsumist. Võimalus koguda allkirju rahvaesindaja tagasikutsumiseks ning selle tagasikutsumise avalikule hääletusele panemine oleks tugev avalik kontrollmehhanism valitsuse ja Riigikogu liikmete üle ning paljude poliitikute jaoks kindlasti ebameeldiv.

Väide, et ebapopulaarseid otsuseid tulebki vahel langetada, on ainult osaliselt õige. Taolised otsused tuleb populaarseks teha selgitades avalikult alternatiivide kogu jubedust. Varjatud tegutsemine ja oma motiivide peitmine ?rumala massi? ehk hääletajatest kodanike eest tähendab paratamatult kodanike teadlikku võõrandamist riigist ja demokraatia hiilivat asendamist kildkondliku pseudodemokraatiaga.

E-hääletamisest tulevikus välja kasvada võiv osalusdemokraatia oleks kindlaim rohi demokraatia kindlustamiseks.

Autor: Tanel Tammet