Mure selle üle, kas e-hääletamine ikka põhiseadusele vastab ja kas valimiste ühetaolisus on e-hääletamist võimaldades ikka tagatud, kuulub sellest vaatenurgast küll demagoogia valdkonda.
Muidugi, kui me e-hääletamist võimaldame, oleks kena võimaldada ka siseriiklikku posti teel hääletamist: praegu ju selgelt diskrimineeritakse valijaid, võimaldades posti teel hääletada ainult välisriikidest. Samas, võib-olla ei oleks sellel mõtet. Hea analoog on Eesti pangandus, mis tänu oma noorusele ei jõudnudki t?ekkide aega läbi elada, vaid hüppas hoobilt internetiaega.
Demokraatia arengule mõjub e-hääletamine kahtlemata ning on põhjust arvata, et see mõjutab demokraatia arengut soodsalt. Ilmselt tekitab see teadmine paljudes poliitikutes põhjendatud muret oma positsiooni üle.
Esimene efekt, mille e-hääletamine kaasa toob ? esimesel e-hääletusel ilmselt veel mitte eriti, kuid edaspidi üha rohkem ?, on valijate ringi suurenemine. Arusaadavalt toimub kasv just nende inimeste hulgas, kes on (a) aktiivsed arvutikasutajad ning (b) kalduvad mitte käima hääletamas.
Poliitikud, kes eelistaksid, et taolised inimesed ei läheks hääletama, püüavad esitada nende hääletama meelitamist kui ebademokraatlikku akti, mis on iseenesest demagoogiline pärl. Terve mõistuse järgi on suurem hääletamisest osavõtt demokraatia jaoks positiivne, olgu valimisviis milline tahes.
Teine oodatav efekt on e-posti teel ja internetis leviva valimisreklaami mahu järsk kasv, mis ilmselt kahandab valimiste reklaamikulusid: e-post, spämm, internetireklaamid jms on palju odavam kui klantspaberil pildid. Sestap avanevad senisest suuremad võimalused väiksematele ja vaesematele erakondadele, kes ei suuda linnu oma näopilte täis kleepida ja brigaadide kaupa mööda Eestit ringi sõita. Paneme tähele: valimisreklaam muutub kuigivõrd odavamaks ja sisulisemaks! Jällegi oht neile, kelle peamine edumeetod on asjast huvitatud firmade sponsorrahade või (võimul olles) otseselt maksumaksja ressursside kulutamine.
Ilmselt kõige pikema vinnaga efekt on valijate äratundmine, et ei ole otseselt mingit põhjust, miks riigi ja kohalikku elu määravaid otsuseid võiks teha ainult üks kord nelja aasta tagant. E-hääletamise mehhanism võimaldab lihtsalt ja odavalt korraldada sagedasi ?veitsi tüüpi referendumeid olulisemate sõlmküsimuste otsustamiseks.
Osalusdemokraatia on tegelikult ainus mehhanism kodanike pidevalt süveneva riigist võõrandumise vähendamiseks. Osa poliitikute lemmikargument osalusdemokraatia vastu on see, et kui igaüks saaks mida tahes otsustada, oleks otsused lollid ja meil valitseks kaos. Kallid kaaskodanikud, samamoodi argumenteeriti kunagi vajadust naistele ja neegritele hääletamas käimine keelata!