Balteco peab Mati Vannile dividendid korraga välja maksma

Enam kui kaks aastat väldanud vaidlus sai alguse juunis 2001, mil Balteco aktsionäride koosolek otsustas maksta dividendiks üle 7 miljoni krooni, sellest vastavalt osalusele pidi aktsionär Mati Vann saama ligi 1,95 mln kr. Sama aasta septembris esitas Vann Baltecole nõude, paludes dividendid välja maksta 7 päeva jooksul. Taustaks asjaolu, et Vann oli ülejäänud Balteco aktsionäridega tülli pööranud ning kavatses oma osaluse Baltecos maha müüa (ta tegigi seda aasta hiljem, müües oma aktsiad Rain Lõhmusele).

Balteco keeldus aga Vannile kogu dividendisummat korraga välja maksmast, otsustades 2001. aasta lõpus, et dividende hakatakse maksma igakuiste osadena arvestusega 15 senti aktsia kohta. Vanni puhul tähendaks see 37 800 krooni kuus.

Mati Vann andis selle peale asja kohtusse. Harju maakohus kalduski juunis 2003 ülejäänud Balteco aktsionäride poolele, jättes Vanni hagi rahuldamata.

Tallinna ringkonnakohus otsustas aga läinud aasta oktoobris, et Vannil on õigus ning mõistis Baltecolt tema kasuks dividendid täies ulatuse välja.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et äriseadustiku kohaselt makstakse dividende üks kord aastas, mistõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust asjaolu et üldkoosolek oli sätestanud dividendide maksmise igakuiste osamaksetena.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi nõustus oma tänases otsuses üldjoontes ringkonnakohtuga, tehes samas muudatusi põhjenduste osas. Äriseadustiku kohaselt võib dividende maksta nii ühekorraga kui ka kehtestatud ajagraafiku alusel, näiteks ühe aasta jooksul. Äriühingu majanduslik olukord võib kiiresti muutuda, seega peab dividendi maksmise otsustamise aluseks olema kinnitatud majandusaasta aruanne. Äriseadustik ei anna dividendi väljamaksmise korra kehtestamiseks piiramatuid võimalusi, nii on heade kommete ja hea usuga vastuolus otsus maksta dividende näiteks 10 aasta jooksul. Sel juhul võib dividend kaotada oma seaduses ettenähtud tähenduse.

Riigikohus lisas, et Vannil tekkis alates juunist 2001 Baltecoga võlasuhe, milles täitmist oli Vann õigustatud nõudma. Et dividendi väljamaksmise reegleid ei olnud selleks ajaks kindlaks määratud, tuli tekkinud võlasuhte täitmise tähtaja osas lähtuda sel ajal kehtinud tsiviilkoodeksist. Riigikohus nentis, et tekkinud vaidluse puhul ei omanud üldkoosoleku hilisemad otsused enam tähendust. Seda enam, et Vann ei olnud nende otsustega nõus.

Riigikohus lisab samas, et dividendi kohta tehtud otsuse muutmise lubatavaks aluseks oleks võinud olla näiteks äriühingu majandusliku olukorra ootamatu halvenemine pärast otsuse tegemist, ent Balteco puhul ei olnud kohtud sellist halvenemist tuvastanud. Ühe erandina oleks dividendide ositi maksmise põhjendusena kõne alla tulnud ka sellekohane varasem praktika, kuid et Balteco juhtis sellele tähelepanu alles riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses, jättis riigikohtu tsiviilkolleegium selle tähelepanuta.