Eesti firmad eelistavad IT-teenuseid sisse osta

Möödunud aasta lõpus 70 Eesti keskmises ja suuremas ettevõttes läbiviidud küsitlusest selgus, et enamik firmasid eelistab IT-teenust sisse osta. 81% küsitletud ettevõtteist on 10?1000 arvutit, mida teenindab 3?10-liikmeline meeskond. Firmade IT-eelarve jääb põhiliselt vahemikku 1?2% käibest. Ühe IT-spetsialisti ülalpidamine maksab ettevõttele 200 000?500 000 krooni aastas.

Hetkeolukorda firmades iseloomustab IT-tegevuse osaline kaardistatus, nõrk IT-investeeringute tasuvuse jälgimine, teenustaseme lepingute (SLA) puudumine ja vähene IT-riskide analüüsimine. Enamik ettevõtteid ei kasuta kvaliteedijuhtimis- ja teadmushaldussüsteeme. Töötajate rahulolu ITga kas ei mõõdeta või tehakse seda näiteks kord aastas.

IT-teenuste sisseostmine on Eestis siiski suhteliselt hiljuti avastatud teenus. Eesti ettevõtted usaldavad kohalikul turul pakutavat ning enamik soovib tulevikus rohkem IT-teenuseid sisse osta. Firmad, kes on proovinud riistvara rentida, märkisid positiivsena lepingu sõlmimise lihtsust, suhteliselt head teenindust ja reageerimiskiirust. Teenuse hinna kohta arvas enamik, et see on pigem mõistlik kui kallis. Üle poole vastajaist arvas, et kasutatud tarkvara vastas või pigem vastas nõuetele. Igal juhul on aga teenusepakkujate turul ruumi uutele tulijatele, sest suur osa ettevõtteist on küll valmis tulevikus IT-teenuseid sisse ostma, kuid ei ole seda veel tänaseni teinud. Teenusepakkuja valimisel hinnati olulisemaks asjatundlikkust, hinna-kvaliteedi suhet ja partneri usaldusväärsust. Neile järgnesid teenusepakkuja võime vastu tulla kliendi erivajadustele, pakkuda kiiret teenindust ja head teenuse kvaliteeti. Alles seejärel hinnati turvalisust, kompleksset teenust, hinda ja kättesaadavust. Enim pöörati tähelepanu teenusepakkuja kompetentsusele. Loomulikult soovivad kliendid saada kvaliteetset teenust võimalikult väikese raha eest.

IT-investeeringute otsustaja on põhiliselt IT-juht, mõnes firmas ka arendusjuht, kes esitab ettepanekud ettevõtte juhatusele. Oma sõna ütleb ka firma tegevjuht. Üllatuslikult kaasatakse äripoole esindajaid ja ettevõtte nõukogu IT-investeeringute otsustesse suhteliselt vähe, kuigi IT-investeeringute vajadus tuleneb just äripoole vajadustest ja firma äristrateegiast. Ilmselt on IT-investeeringute tasuvuse jälgimine firmade jaoks suhteliselt keeruline protseduur ? seda jälgitakse vaid 12 ettevõttes 70st. Pea pooltel firmadel on ses vallas suur arengupotentsiaal. Küsimusele, mida IT-investeeringute puhul soovitakse jälgida, vastas 54 ettevõtet esimesena, et efektiivsuse tõusu, seejärel oodatakse uut funktsionaalsust ja kvaliteeditaset.

Väikesed ja keskmised firmad on altimad IT-teenuseid sisse ostma. Ettevõtted, kel üle 1000 arvutitöökoha, pooldavad rentimisteenust, kuid arendustegevuse ja turvalisusega seotud küsimuste puhul eelistavad nad jätkata isetegemist. Suurtel ettevõtetel on Eesti IT-turul väga raske IT-teenuseid täismahus sisse osta, kuna puuduvad selleks suutelised teenusepakkujad. Soovitan ettevõtteil esimese sammuna IT poole efektiivsema majandamise suunas kaardistada firma IT hetkeolukord. Seejärel, lähtudes firma äristrateegiast, tuleb koostada IT-strateegia. Ettevõtte juhtkonnas tuleb kokku leppida, kuidas mõõta IT-investeeringute tasuvust. Läbi tuleb viia IT riskianalüüs ning korraldada regulaarselt uuringuid firma töötajate ITga rahulolu kohta.

Keskendudes põhitegevusele ja arvestades firma IT toimivusele kuluvat summat täna ja selle prognoosi tulevikuks, tuleb kaaluda edasist tegevust, lähtudes ettevõtte strateegilistest eesmärkidest. IT-investeeringute otsustusprotsessi tuleb rohkem kaasata äripoole esindajaid, sest nende soovidest lähtuvalt määratakse IT-projektide fookus. IT-tegevust saab parandada teenuse osalise või täieliku sisseostmisega, rakendades hetkel Eestis veel vähelevinud kvaliteedijuhtimis- ja teadmushaldussüsteeme.

Korraldades sel moel tegevuse ümber, on ettevõttel võimalik hoida kokku kulusid ning edaspidi ei vaja ettevõte IT majandamiseks enam nii palju töötajaid nagu praegu.