Eesti ettevõtted vajavad ELis käibemaksutunnust

Suhtumisel maksustamisse on eestlastel ja soomlastel üks ühine joon: mõlemad vihkavad makse. Üks erinevus on riikide vahel samuti: Soomes vihatakse ka Eesti makse, sest Eestis on maksud palju väiksemad.

Euroopa Liidus (EL) on maksupoliitika jäetud rahvusriikide lahendada ja ELil pole ses suhtes otsustusõigust. Nüüd on aga mõned riigid, ennekõike Soome ja Rootsi, algatanud diskussiooni maksustamise harmoniseerimiseks. See käivitati täiesti isekatel põhjustel, sest globaliseerumisprotsessis annab madal maksustamine konkurentsieelise.

Eestis on ettevõtete tulumaks null protsenti, Soomes praegu 29 protsenti. Eestis on ettevõtte kasumi pealt jagatavate dividendide tulumaks 26 protsenti, Soomes võib see aga olla väike- ja keskmise suurusega ettevõtete aktsionäridele isegi kuni 60 protsenti, kuna suurem osa maksust moodustub progresseeruvalt. Erinevates ELi liikmesriikides koormatakse ettevõtteid ja palgatöö tegijaid erinevas suuruses tulumaksudega. Sellest tulenevalt on ettevõtetel erinev maksukoormus, mis mõjutab konkurentsivõimet. Et Eestis ei hakkaks kõrged maksud konkurentsivõimet pärssima, on siin ettevõtjate huvide kaitseks tarvis tugevat organisatsiooni. Poliitikud on tavaliselt liiga nõrgad ja mõjutustele vastuvõtlikud. Mida rohkem on poliitilise süsteemi kaudu jagatavat raha, seda suurem on poliitikute võim. Rahvuslikul tasandil otsustatavates asjades nagu maksupoliitika tuleb ELi ülemvõimule igati vastu hakata.

Käibe- ehk lisaväärtusmaksu puhul on EL kehtestanud ülempiiri, vastasel korral oleks ka see maks riigiti väga erinev. Mõnedes riikides on toiduained üldse käibemaksuvabad ja mõnel maal on neile kehtestatud väga madal maksumäär. Sama võib puudutada ka rõivaid, eriti lasteriiete puhul on mõnel pool väga madal käibemaks. Madalamate maksumääradega püütakse kergendada väiksemate sissetulekutega ühiskonnakihtide toimetulekut.

EL on kehtestanud direktiivi, mille järgi kahekordne maksustamine käibemaksuga on välistatud. See tähendab, et kui toote eest on juba mingis riigis selle riigi määra järgi käibemaks makstud, siis näiteks Eestisse tuues pole selle toote pealt enam õigust Eesti määra järgi käibemaksu võtta. Ettevõtetevahelises äritegevuses toimib see nii, et ettevõtetele on antud spetsiaalne käibemaksutunnus, mis peab olema kõigil ettevõtte väljastatud arvetel. ELis on kõikide liikmesriikide ühine käibemaksuregister, kust seda numbrit kontrollida.

Kui see tunnus puudub, maksustatakse toode käibemaksuga mõlemas riigis. See tähendab, et kui kauba toomisel ELi liikmesriigist Eestisse arvetel käibemaksutunnust pole, tuleb selle kauba pealt käibemaks maksta, kuigi seda on juba tehtud kauba päritoluriigis. Samuti, kui Eesti ettevõte arveldab impordiga seotud tehingutes ilma käibemaksutunnuse numbrita, peab kauba ostja selle eest käibemaksu maksma. Süsteem on üsna keeruline ja see tekitas Soomes alguses suuri probleeme. Soome võtab ka siiani teistest riikidest toodud kasutatud autode pealt käibemaksu (Soomes lisaväärtusmaksu). Alguses võeti seda kogu auto maksumuse eest, nüüd ainult autole määratud automaksult. Automaksu pealt käibe- ehk lisaväärtusmaksu võtmise seaduslikkus on praegu menetluses ELi kohtus.

Seega peavad Eesti ettevõtted taotlema endale rahandusministeeriumist käibemaksutunnuse, mis on registreeritud ELi käibemaksuregistris. See numbriline tunnus tuleb lisada kõigile arvetele ja teistele dokumentidele, kus on kirjas ettevõtte registrinumber. Vastasel juhul võib kaubavahetus teiste ELi riikidega 1. maist täielikult seiskuda.

Eksportimisel on müük üldiselt käibemaksuvaba. Eesti müüja jaoks ei ole probleemiks Eesti käibemaksusüsteem, vaid kaupa ostva riigi süsteem, mis võib ostjat peale käibemaksu sissenõudmise veel trahviga karistada. ELi õiguspraktika järgi nõutakse aga nii maks kui trahv automaatselt müüjalt sisse. Sellisel juhul ostja tavaliselt vähendab antud maksude ja muude kulutuste võrra müüjale tasutavat summat.

Käibemaks mõjutab ka taxfree-kaubandust. Enne võisid eestlased osta Soomest käibemaksuvabalt tooteid, kuid alates 1. maist enam mitte. Seda küsimust on arutatud Soome ja Eesti vahelises laevaliikluses, kuid selle mõju ulatub laevaliiklusest palju kaugemale. Taxfree-tooteid võib ostmas käia väljaspool ELi riike, näiteks Venemaal, aga ELi liikmesriikides ei saa tarbijad osta naaberriigist käibemaksuga maksustamata tooteid.

Teisest küljest jälle ei saa Euroopa Liidu liikmesriigist ostetud toodet Eestisse tuues sellelt käibemaksu võtta. Näiteks Saksamaalt toodud kasutatud auto eest ei ole Eestis õigust võtta käibemaksu. Viimase kohta on olemas ELi kohtu otsus, mida rahvuslikul tasandil eirata ei saa.