• OMX Baltic0,69%282,9
  • OMX Riga0,5%876,1
  • OMX Tallinn0,99%1 784,39
  • OMX Vilnius0,53%1 110,02
  • S&P 5001,5%5 930,59
  • DOW 301,5%43 154,69
  • Nasdaq 1,81%19 389,7
  • FTSE 1000,92%8 277,02
  • Nikkei 225−0,08%38 444,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,06
  • OMX Baltic0,69%282,9
  • OMX Riga0,5%876,1
  • OMX Tallinn0,99%1 784,39
  • OMX Vilnius0,53%1 110,02
  • S&P 5001,5%5 930,59
  • DOW 301,5%43 154,69
  • Nasdaq 1,81%19 389,7
  • FTSE 1000,92%8 277,02
  • Nikkei 225−0,08%38 444,58
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,06
  • 18.03.04, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kassajärelevalveseade aitab avastada ettevõtte sisevargusi

ASi Pristis müügijuhi Mihkel Viksi sõnul arvestatakse Euroopa jaekaubanduses keskmiseks kadude protsendiks kuni 2,5 protsenti ettevõtte käibest. Tavapärases kaubandusettevõttes jagunevad kaod enam-vähem võrdselt töötajate ja ?klientide? vahel. Restoranides ja baarides põhjustavad statistika järgi umbes 95 protsenti kadudest töötajad ? baarmenid, kassapidajad ja kokad. Rahvusvaheline statistika näitab, et 70 protsenti ettevõtete sisevargustest pannakse toime teeninduskassades.
Politseiameti pressiesindaja Robert Kõrvitsa sõnul ei saa Eesti politseiasutused ettevõtete oma töötajatest varaste kohta arvestust pidada, sest kauplused teavitavad politseid vargustest ja vahelejääjatest pisteliselt. ?Suur osa vargusjuhtumeid lahendatakse ilmselt kohapeal ja omakohtu korras, politseid asjasse segamata ? kas siis lihtlabase keretäie või vallandamisega. Oleneb kauplusest ja ilmselt ka kuriteo olemusest. Vahel kutsutakse politsei ka, seda teevad enamasti suuremad kauplused. Politsei suhtub kõikidesse varastesse ühtemoodi. Kus ja millist ametipositsiooni kasutades nad teo toime panid, pole kuigi oluline,? rääkis Kõrvits.
?Varguste jagunemise suhe on kogu maailmas enam-vähem ühesugune. Kui suure osa neist moodustavad sisevargused, ei saa me avaldada, sest kauplusi omavad ettevõtted on meie kliendid ja tegemist on konfidentsiaalse siseinfoga,? kommenteeris turvafirma ASi Falck Eesti avalike suhete juht Indrek Lindsalu.
Enamlevinud viisid kaupluste sisevarguste puhul on kauba kassasse mittesisestamine, t?eki tühistamine tagantjärele või kassa avamine null-väärtuses t?eki abil ja raha omastamine. Toitlustusasutustes kasseeritakse kliendilt kalli söögi ja joogi raha, kuid kassasse sisestatakse odavamad tootenimetused ja võetakse vahesumma endale. ?Viimast tegevust on omanikul või järelevaatajal võimalik jälgida videovalve abil, kuid õhtu jooksul mitme inimese kasutuses oleva kassa videopilti on keeruline kontroll-lindiga klappima panna,? kommenteeris Viks.
Veel üheksakümnendatel aastatel oli kelnerite seas väga levinud lisaraha teenimise viisiks oma alkoholi müümine ja tihtipeale müüdi odavamat alkoholi kallima pähe.
AS Pristis pakub kaupluseomanikele lahendusena välja kassajärelevalveseadet C Carsus, mis võimaldab t?ekiinfo kuvamist ja salvestust samas aknas toimuva videopildiga. ?Mõeldes turvajuhi või juhataja aja säästmisele, et ta ei peaks kogu aeg monitori jälgima, on seadmesse võimalik programmeerida mitmesugused alarmtegevused, nagu näiteks t?eki tühistamine, 0 väärtusega t?ekk, liiga suur summa, liiga väike summa, miinusväärtusega müük jne,? tutvustas Viks.
Suurematest kaubandusettevõtetest kasutab kassavalvesüsteemi kaubanduskett Selver ning on tulemustega väga rahul.
Kassakadude vähenemine tänu kassajärelevalvesüsteemi kasutamisele on eriti tugevalt tunda ka ööklubides ja baarides, kus seniste kogemuste põhjal on mõne ööklubi õhtukäive kasvanud kogunisti 80%.
Lindsalu sõnul on suurtes kauplusekettides kasutatavad kassade valvesüsteemid end tõestanud, kuid korralikult turvatud kauplustes on videovalve paigaldatud ka tagaruumidesse. ?Üks asi on ettevõttes rahaga kombineerimise võimaluste vähendamine, kuid alati leidub neidki töötajaid, kes ei pelga kas või toiduainete näol ?tööd? koju kaasa võtmast,? hoiatas Lindsalu.
Mihkel Viks, ASi Pristis müügijuht:
C Carsuse alarmtegevusi saab vastavalt ettevõtte eripärale lisada või muuta. Seadme saab programmeerida saatma e-kirja või SMSi volitatud isikule iga alarmtegevuse sooritamise hetkel.
Süsteem võimaldab otsida infot konkreetse müüja, kassa või toote järgi, samuti teatud ajavahemikus tehtud tehingute, tehingusummade, t?eki numbri, teksti jne järgi.
C Carsust on võimalik panna salvestama pidevalt või kindlal ajavahemikul (nt kui pood on avatud). Seadmega saab salvestada ka ainult alarmtegevusi. Sellel on nupp, mis võimaldab ühe vajutusega kirjutada olulisi momente CD-le, ilma et teostaja vajaks selleks eelnevat spetsiaalset koolitust.
Seadmes kasutatava pildi ja heli kompressiooni töötas spetsiaalselt USA armee jaoks välja firma Cubic Video ning kvaliteetse helipildi edastamine on seetõttu efektiivsem ja kiirem kui teistel salvestitel.
Seade võimaldab näiteks neljas Eesti linnas asuva kohvikuketi Jõhvis viibival juhil ning Soomes resideerivatel omanikel korraga müügipunktides toimuval silma peal hoida.
Salvestil on ka helikanal, mille abil võib kuulata kliendi ja töötaja omavahelist vestlust. Tegu ei ole pelgalt turvalahendusega, vaid võimsa töövahendiga turunduse tarvis, mis võimaldab kaupmehel operatiivselt analüüsida teeninduse kvaliteeti, jälgida klientide ostukäitumist jpm.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 12:49
Tarkvaraarendaja Merada: turvanõrkusi tuleks otsida vähemalt kord kuus
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele