Töötajate rahulolematust tuleb tõsiselt võtta

Ühtäkki selgub, et motivatsiooni pole tal olnud ammu, arenguvõimalusi ka mitte, töö on muutunud pigem koormavaks kui rõõmu valmistanud ning ta on otsustanud end sellest taagast vabastada. Parem pakkumine juba terendab ees.

Kui tegu on inimesega, kes firmale tegelikult väga suurt lisaväärtust ei anna või kellega pidevalt probleeme, siis ohkate ehk kergendatult. Kui aga tegu on hinnatud ja kompetentse inimesega, tunnete end reedetuna. Miks ei võiks ta meie firmas end realiseerida?

Tegelikult on siin firmal palju ära teha, sest probleemid ei sünni üleöö. Töötajate rahulolematust tuleb tõsiselt võtta. Olla avatud kriitikale, tagasisidele, ettepanekutele. Töötaja peaks teadma, et uks rääkimiseks ja karjääriintervjuuks on talle alati avatud.

Selleks, et töötajate arenguvajadustele vastavaid pakkumisi teha, tuleks kaardistada nende tugevused. Teada, mis tööd firmas vajaksid tegemist, mis on kitsaskohad.

Igas firmas on võimalikud vähemalt horisontaalsed ja ametikohasisesed karjäärivõimalused ning info nende kohta peaks olema kättesaadav.

Samuti see, et firma toetab ettevõttesisest liikumist ja arengut. Tuleks uurida, kui palju saavad töötajad täna oma tugevusi töös rakendada. Mida suurem on see osakaal, seda rahulolevam on töötaja.

Enamik lahkumise põhjuseid on tegelikult peale mõningast uurimist lahendatavad ? nii motivatsioonipuudus, arengudefitsiit, pinged kui ka rutiin. Needsamad probleemid võivad töötajat üllatada ka uuel töökohal. Miks mitte tegeleda nendega nüüd?

Selle asemel, et õlgu kehitades töötajal minna lasta, tasuks mõelda, kuidas oleks teda võimalik endale hoida.

Autor: Tiina Saar