Mäletan ühte ammust kogemust tööintervjuust, kui väikeses ruumis suure laua vastu ennast korraga neli inimest mind küsitlema seadsid. Seal ma siis istusin, neli visiitkaarti laual ja püüdsin kõigile kuulajatele võrdselt tähelepanu jagada.
Üsna tihti tekib värbamise käigus vajadus, et lõppintervjuul osaleb rohkem kui üks intervjueerija. Personalijuhile lisaks otsene ülemus, osakonnajuhile lisaks kolleeg. Kui tihti mõeldakse aga sellele, kui hästi saab ennast sellises olukorras realiseerida kandidaat? Täbaraks muudab olukorra see, kui intervjuul osalejad omavahel eelnevalt situatsiooni mõttes läbi ei mängi, üksteist katkestavad või erinevaid meetodeid kasutavad. Ka vaikiva vaatleja kohalolek tööintervjuul on ebamugav, kui kandidaadile selle põhjust ei selgitata.
Protsessi annab parandada põhjalikuma eeltööga. Küsimuste plokid tuleb eelnevalt kirjalikult ette valmistada ja omavahel kokku leppida, kes mida küsib. Samuti võib jaotuse teha nii, et põhiintervjueerija esitab põhiküsimused, kaasintervjueerija aga täpsustab vajalikke aspekte. Kui kaasatud on osakonna- või valdkonnajuht, jäävad tema vastutusalasse valdkonnaspetsiifilised küsimused. Tähtis on see, et intervjueerijad omavahel kokku kõlaks. Aeg-ajalt on kasulik küsida kolleegilt, kas tahab ta midagi lisada või täpsustada. Mida rohkem on intervjuul ettevõtte esindajaid, seda keerulisem on situatsioon. Küsimuste motiivid on erinevad ning ristküsitlemine võib kandidaadi põhjendamatult segadusse ajada.
Autor: Tiina Saar
Seotud lood
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.