On mitmeid mõõdikuid, millega hinnata ajalehe edukust. Üldlevinud on rahalised näitajad, käive ja kasum, kuid vähem huvitavad ei ole lehe tasuline tiraa? ja lugejate arv. Saab leida veelgi kaudsemaid kriteeriume edukuse hindamiseks. Lõppnumbrina huvitab ärijuhti muidugi teenitud kasum. Samas juhime ja suuname ettevõtet tihti just kaudsete mõõdikute alusel.
Lehe tasuline tiraa? on veidi üle 18 000, millega oleme suhtes elanike arvu üks loetumaid majanduslehti maailmas. Äripäeva loeb 80 000?90 000 inimest, mis on 80% inimestest, kellele Äripäev otseselt just mõeldud ongi, s.o otsustajatest.
Millised on meie võimalused lehe sisu mõjutada?
Võttes tööle paremaid inimesi. Rakendades rohkem ajakirjanikke. Täiustades lehe organisatsiooni. Esimesel juhul pole kahjuks olemas head mõõdikut. Siiski, 90% meie 28st tipp- ja keskjuhist on välja kasvanud firma seest, 80 inimest 210st on meil töötanud enam kui viis aastat ja 15 enam kui kümme aastat.
Teiseks, Äripäeva kokkupanemisel osaleb täna igapäevaselt 150 inimest, neist toimetuse poolel 74. Ülejäänud on tegevad reklaami- ja lehe müügis või täidavad tugifunktsioone (IT, raamatupidamine jm nii-öelda abiüksused).
Kui võtta arvesse vaid toimetus, teeb see 3,0 inimest ühe sisulehekülje kohta. Kolm aastat tagasi oli see 2,4, kaks aastat tagasi 2,6 ja aasta tagasi 2,8 inimest.
Kolmandaks, muutsime mullu oluliselt oma toimetuse juhtimisskeemi. Lehe sisu kokkupanemist juhib toimetajate kolleegium. Omakeskis nimetame seda institutsiooni Pentagoniks ja kolleegiumi vahelduvat juhti Saddamiks.
Tänavu kümne kuuga oleme kulutanud 44 tonni roosat paberit rohkem kui mullu samal perioodil. Oleme täitnud 8% rohkem lehepinda erineva infoga. Aastas ilmub 239 Äripäeva, koos kõigi oma lisadega kokku 9300 lehekülge äriinfot, sellest 5950 lehekülge uudiseid, arvamusi, börsiinfot, nõuandelugusid ja muud toimetuse materjali. Iga päev on lugejateni jõudnud keskmiselt 39 lehekülge Äripäeva.
Finantsjuhina meeldiks mulle, kui reklaamilehekülgi oleks palju ja sisulehekülgi vähe ? oleks efektiivne. Samas ei taha lugejad sellist lehte lugeda ja tegelikult ei taha ajakirjanikud sellist lehte ka teha. Tuleb jälgida, et valitseks sisu ja reklaami tasakaal. Rusikareegel ütleb, et vähemalt 60% lehe mahust peab olema toimetuse täita. Teisalt arvestame, et kui reklaamilehekülgede maht kukub alla 30%, siis hakkab rahakott pitsitama. Tänavu on reklaami osakaal Äripäevas olnud keskmiselt 37% ja seda on rohkem kui mullune 31%, mis teeb peaaegu viiendiku võrra rohkem. Samas on päevalehtede tige võitlus iga reklaamikrooni eest liigutanud reklaami hindasid klientidele soodsalt allapoole ja reklaami maht lehes rahalises vääringus kerkinud oluliselt vähem, 9 protsenti.
Suuremate lehtede reklaami maht kroonides on tänavu kasvanud 8%, ehk oleme suutnud turu keskmist kergelt edestada.
Kõik eelnev kokku lubab öelda, et Äripäeval oli majanduslikult hea aasta. Ei olnud väga hea, ei olnud ka keskpärane ega halb, oli hea aasta. Äripäeva käive 2004. aastal tuleb 90 miljoni krooni ja kasum 11,5 miljoni krooni lähedal. Võrreldes 2003. aastaga teeb see 7 miljonit krooni rohkem käibes ja 4 miljonit krooni rohkem kasumis. Äripäeva Kirjastus ei ole aga ammu enam vaid pelgalt Äripäev.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.