Naised on paremad investeerijad

Äripäeva ajakirjanik Kristi Malmberg kahtles oma hiljutises repliigis naiste ja meeste investoriks olemise erinevustes. On tõesti rida fakte, mis kinnitavad naiste sooliste iseärasuste ilmnemist ka investeerimisel.

Naised on reeglina paremad säästjad, aga samas riskikartlikumad kui mehed. Rahvusvaheliselt on vaid ligi 8 protsenti naistest investeerinud otse aktsiatesse. Eraisikute finantsvarast kuulub 37 protsenti naistele ja 63 protsenti meestele. Naised osalevad esmaemissioonidel (IPO) üliharva.

Aktsiainvesteeringutes kalduvad naised ostma rohkem nn glamuuriaktsiaid, st kui mõnele naisele meeldib näiteks Versace, siis ostab ta meelsasti ka sama tootja aktsiaid muudest teguritest hoolimata.

Samas selgub USAs läbiviidud autoriteetsest uuringust, et professionaalsete investoritena on naiste tulemus parem kui meestel. See tuleneb sellest, et naised ei ole oma prognoosides liiga enesekindlad ning teevad ka vähem tehinguid.

X- ja Y-kromosoomide erinevusest tulenevalt on naised alalhoidlikumad kui mehed. Lisaks mõjutab naisi investoritena oluliselt sotsiaalne taust.

Arenenud riikides lõppevad lahutusega rohkem kui pooled esimestest abieludest. Paljudes riikides, ka Eestis, makstakse naistele sama töö eest väiksemat palka. Kuna laste kasvatamine on paljudes peredes valdavalt naiste õlul, kaotavad nad lastega kodus oleku ajal finantsiliselt. Samas elavad naised meestest keskmiselt kümmekond aastat kauem.

Eeltoodust lähtuvalt püüavad paljud naised investeerima asumisel minna intuitiivselt

n-ö kindla peale. Pigem kasutatakse deposiite ja võlakirju kui aktsiaid või fondiinvesteeringuid. Naine reeglina arvestab investeerimisel raha kaotamise võimalusega, samas kui mees tüüpiliselt peab silmas vaid võiduvõimalusi.

Investeerimist alustavad naised on algajaist meesinvestoreist mõnevõrra vanemad ning oma valikutes põhjalikumad. Samuti on naised investeerimisel rohkem avatud nõu ja abi küsima.

On imestatud, miks Sampo on hakanud korraldama naistele suunatud investeerimisteemalisi seminare. Vastus on lihtne: naiste spetsiifiline majanduslik vajadus (risk jääda üksikuks, pikem pensioniiga, väiksem sissetulek) nõuab tegelikult investeerimisega alustamist meestest mitte hiljem, vaid varem.

Naistele tüüpiline säästlikkus loob täna paljudele vaid mõningase tagavararaha. Või kuluvad säästud kodu kaunistamisele, laste koolitamisele, elustandardi tõstmisele. Enda pikaajaliseks finantsiliseks kindlustamiseks tuleb aga säästud muuta investeeringuteks, hoolimata sellest, et naistel on enamasti investeerimiseks vähem raha. Teadlikku riski võtma peaks motiveerima tõsiasi, et enamikul naistel tuleb siinilmas meestest kauem ja tihti ka üksi hakkama saada.

Seega ei saa naised lükata ebamäärasesse tulevikku otsust hakata paigutama sääste väärtpaberitesse. Mõistlik on vaadata kriitilise pilguga üle oma kulutused ja leida võimalusi täiendavaks säästmiseks. Näiteks eluasemelaenu pikendamine viie aasta võrra võiks vähendada igakuist laenumakset paari tuhande krooni jagu. Kui see raha suunata kohe ja pidevalt oma investeerimisportfelli, on mõistliku riski puhul pensionieaks olemas nii endale kuuluv kodu kui ka piisavalt isiklikku raha.

Naisi on tõepoolest vaja investeerima innustada, sest sellel valdkonnal on veel n-ö meeste asja maine. Samas on naistel soo spetsiifika tõttu investeeringutest saadavat raha väga vaja. Ning investeerimisega alustamiseks ei tohi õiget aega käest lasta.