Krunti ostes peab arvestama ka erinevate liitumitasudega

See on põhjendatav kasvavast majanduslikust kindlusest tekkiva soovi ja vajadusega soetada omale uus korter või eramu. Järjest kõrgemad nõudmised töö­kohal tekitavad omakorda vajaduse parema elukoha järele. Kelle eelistus kaldub eramu kasuks ja soovib seda rajada enda valitud krundile, seisab silmitsi mitme probleemiga. Kuidas siis selles probleemide rägastikus orienteeruda?

Pealinna ja selle lähiümbruse kinnisvaraturu praktikast on näha, et peamiselt on areng toimunud piki rannikuala, Tallinnast ida pool kuni Jõelähtmeni ning lääne pool kuni Suurupini. Säärase olukorra on tekitanud eestlaste tungiv soov olla mere lähedal. Harvad ei ole ka näited, kus merelembus on isegi nii suureks osutunud, et eramu lausa seadusega määratud rannakaitsetsooni on ehitatud.

Rannikuäärne asustamine on tekitanud olukorra, kus kaugemal elavate inimestel kulub Tallinnasse tööle- ja kojusõiduks kokku üle kahe tunni, mis lisaks ajakulule avaldab bensiinikuluna mõju ka rahakotile. Ja üldse: kas kiire elutempo kõrvalt on üldse mahti nautida merevaadet või piisab pelgalt teadmisest, et magama minnakse mere lähedusse?

Säärase ebasümmetrilise arengu taustal on seni teenimatult vähe pööratud tähelepanu sisemaale, eelkõige Rapla ja Tartu maantee läheduses paiknevatele asulatele. Kuigi Tallinnast sisemaa suunal paiknevad valdavalt lagealad, jagub looduskauneid kohti ka sinna.

Kas esmapilgul kõrghaljastusega piirkonda krundisoetaja oskabki ette kujutada, milline on olukord peale eramurajooni valmimist? Ka on sisemaa pool paiknevate valdadel sageli eeliseks logistiliselt soodne asukoht. Näiteks Rae vallas asuvast Assaku alevikust pääseb Tallinna kesklinna kiiremini kui Mustamäe linnaosast.

Parasjagu on peamiselt rannikuala kiire arengu trend muutumas ning suur osa nõudlusest rahuldatakse Tallinnaga külgnevate ja sisemaale jäävates valdades (Rae, Kiili, Saku ja Saue valda) rajatavate kruntidega. Kuna uusi eramuid või krunte soetavad keskmisest maksejõulisemad elanikud, on kohalikud omavalitsused üha enam huvitatud eramute ehitamisest oma territooriumile, aidates kaasa tehnovõrkude ja teede rajamisega.

Samas ei saa pelgalt asukoha ja müügihinna põhjal otsusostust langetada. Kuigi tabelis 1 esitatud hinnad on koos tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) liitumistasudega, on see murdosa käesoleval ajal pakutavatest eramukruntidest. Nimelt ei paku kõik kinnisvaraarendajad krunte müügiks koos tehnovõrkude liitumistega. Eriti puudutab see Tallinnast ja selle lähiasulatest eemal paiknevaid krunte, kus näiliselt madala pinnaühiku maksumusega peibutatakse ostjaid, lükates tehnovõrkude väljaehituse ja sellega kaasnevad probleemid ostja kanda või määramata tulevikku. Samuti lasub sarnane oht ostjatel, kes teadlikult ostavad näiliselt odava maatüki nn investeeringu eesmärgil, lootes hiljem maksejõu paranedes ise tehnovõrgud välja ehitada.

Ostja peaks teadma, et väljaspool tsentraalsete tehnovõrkude teeninduspiirkonda on veevarustuse tagamiseks ainuvõimalik lahendus oma puurkaevu rajamine, mille maksumus ühele eramule sõltuvalt kaevust on suurusjärgus 100 000 krooni ning väiksemale eramurajoonile kuni 500 000 krooni.

Samuti on ühepereelamule lokaalse kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine suurusjärgus 20 000?30 000 krooni. Märkimata ei saa jätta ka näiliselt krundi lõpphinda tõstvat gaasitrassiga liitumist. Nimelt tagab gaasikütte olemasolu tunduvalt madalamad küttekulud tulevikus, võrreldes õliküttega, rääkimata elektriküttest.

Ostuotsuse langetamisel on oluline teada, et lõpphind (s.o koos tehnovõrkude liitumistega) ei peegelda otseselt selle asukohaväärtust (looduslähedus, logistiliselt soodne asukoht jm). Põhjus selleks on pragmaatiline, nimelt kasseerivad erinevate piirkondade tsentraalsete trasside omanikud (nt Tallinnas AS Tallinna Vesi, Viimsis Fortum Elekter AS) erinevaid liitumistasusid, mis omakorda kajastuvad ka krundi lõpphinnas.

Näiteks on Viimsi piirkonnas elektriga liitumine tunduvalt kallim kui Tallinnas, olles keskmise tarbimisvõimuse juures kuni paarikümne tuhande krooni võrra kallim. Samuti ei ole saladus, et vee- ja kanalisatsioonitras­sidega liitumistasud on kõige kõrgemad Tallinnas, erinedes teistest piirkondadest isegi kordades. Seega pelgalt kuulutuses oleva hinna põhjal on näiliselt lihtsa ostu­otsuse langetamine tunduvalt keerulisem kui esmapilgul tundub.