Tänapäeval on riigil ühiskonna üldiste huvide esindajana täita väga vastutusrikkad ülesanded. Inimeste haridus ja tervis, julgeolek ja liikumisvõimalused ning veel väga palju eluliselt tähtsat sõltub suuresti riigi võimest oma ülesandeid täita. Seetõttu on riigieelarve kokkupanek poliitikute ja ametnike vastusrikkaim ülesanne. Erinevate huvide tasakaalustamisel on vaja nii põhjalikku majandusanalüüsi kui ka poliitilist läbirääkimiskunsti. Eesti järgmise aasta riigieelarve arutelu on aga alanud viisil, mille taustal elevandi trampimine portselanikaupluses tunduks liblika liuglemisena lilleväljal.
Paar nädalat tagasi said riigikogulased ajakirjanduse kaudu teada, et tulemas on ilus ja kerge poliitaasta. Alati kirgi üles kütva riigieelarve oli rahandusminister Taavi Veskimägi lihtsalt üksi valmis teinud ja teavitas oma töövõidust kogu Eesti rahvast.
Ministeeriumidele jagas rahandusminister ülesanded välja ja andis ka Riigikogule korralduse enne jaanipäeva eelarve vastu võtta. Prantsuse päikesekuninga Louis XIV juhtimisstiil (?Riik, see olen mina!?) paistab meie rahandusministri kõrval küll üsna hallina.
Pisike probleem uue eelarvega siiski tekib. Väga raske on ette kujutada koalitsiooni, mis sellise eelarve heaks kiidaks. Projekt annab mõista, nagu sarnaneks praegu kehtiv koalitsioonileping ?äraostmatute? puhtasse pessa sokutatud käopojaga.
Ära on unustatud ka novembris 2003 eelarvetüli lahendamiseks sõlmitud leping, mille kohaselt ?koalitsioon tagab riigieelarve iga-aastase kasvu proportsionaalselt sisemajanduse koguprodukti kasvuga?. See tähendab, et maksukoormus ei saa enam alaneda või tuleb maksutulude vähenemine kompenseerida teistest allikatest.
Rahvaliit hindas juba koalitsioonilepingu sõlmimisel, et ühiskonnale antud lubaduste täitmiseks riigieelarve jooksvatest tuludest ei piisa ja umbes 2 miljardit krooni tuleb aastas kaasata laenuraha või reserve. Tänavuse eelarve koostamisel aitas tulude defitsiidi ületada Euroopa Liit, kelle nõudmisel tuli tõsta kütuse- ja tubakaaktsiisi. Võimalik oli kasutada 2003. ja 2004. aasta ülelaekumisi. 2006. aasta eelarve tulude lepingutega vastavusse viimine on maksukoormuse kärpimisel võimalik vaid laenuraha või reservide abil.
Eesti riigi ülesanded oma rahva tuleviku kindlustamisel on paljuski täidetud ainult hädapärast (mõelgem haridus- ja tervishoiutöötajate madalatele palkadele, kuritegevuse kõrgele tasemele) või on lausa täitmata (paljude koolide ebatervislikud ja -esteetilised õpitingimused, tuhandete põhikoolist väljalangevate laste kooliellu tagasitoomise probleem, aastaid hooldamata vallateed). Liberaalide unistuslik ?õhuke? riik hoiab eelkõige väliskapitali kasumite kasvatamise nimel kokku oma rahva tuleviku arvel.
Riigieelarve tulupoole kroonilise defitsiidi tingimustes soovitab Veskimägi kõigil ministeeriumidel vähendada tuleval aastal tegevuskulusid võrreldes tänavusega 4% võrra. Arvestades ka oodatavat hindade tõusu 3?4% tähendaks see reaalkulude vähendamist 7?8% võrra. Riik tulevat dieedile panna! Hämmastaval kombel pakub üks minister sellised kokkuleppeid ja lubadusi pea peale pööravad sammud avalikkusele välja koalitsioonipartneritega kooskõlastamata.
Veskimägi ei arvesta asjaoluga, et ministeeriumide olukord on erinev. Mõnelt nõuab euroraha vastuvõtu kindlustamine ja tõhus haldamine töökohtade arvu ja kulude suurendamist, teistel seda lisatööd pole. Ühtedes ministeeriumides on ametnike palgad poolteist korda kõrgemad kui teistes ja surve palgatõusuks on erinev. Mõnes ministeeriumis tuleks riigisaladuste hoidmiseks teha suuri investeeringuid, teistes mitte. Kuigi Eesti kaitsekulutused ei ulatu NATO-le lubatud 2%-ni SKPst, soovitakse seda suhet veelgi halvendada.
Kokkuvõtteks, rahandusminister on võtnud endale volitused saata nii Eesti rahvale kui ks välismaailmale vastutustundetuid signaale Eesti riigi poliitika kohta.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.