Tootmisettevõtted eelistavad seadmeid soetada liisingu abil

Lukusüsteeme, aknasuluseid ja nagisid tootva OÜ Vasar tehasesse tuleb uusi seadmeid osta keskmiselt kaks kuni kolm korda aastas. Pangalaenu ettevõte kasutanud ei ole.

?Ma ei näe põhjust, miks peaksin panema riski hoonele või kinnistule, kui on võimalik liisida ja seade tagatiseks panna,? põhjendab OÜ Vasar tegevjuht Margus Rebane. Kuigi esimene eelistus seadmete ostmise finantseerimisel on oma­vahendid, leiab ta, et liigne omavahenditest finantseerimine võib tekitada probleeme rahavoogude planeerimisega. Liisingu negatiivse küljena nimetab ta selle kallimat intressi.

Ühisliisingu portfellist moodustavad seadmeliisingud kaks miljardit krooni. Ühisliisingu arendusjuht Ove Muuk põhjendab liisingu populaarsust täiendava tagatise nõude puudumisega. ?Seadmete liisingu puhul on liisingufirma ette­võtetele toeks ka ostu ning tarneprotsessis,? räägib Muuk.

Hansa Liisingu seadmete liisingu osakonna juhataja Margo Luberg põhjendab liisingu populaarsust selle vormistamise lihtsuse ning kiirusega. ?Standardvara liisingulepingu oleme praegu võimelised otsustama mõne tunni jooksul, pakkudes kliendile võimaluse sõlmida leping veel samal päeval, kui ta Hansa Liisingule taotluse esitas,? selgitab Luberg.

?Reeglina peab liisinguperiood olema lühem kui seadme majanduslik kasutusiga. Kuigi esineb ka erandeid, jääb praktikas enamik liisinguseadmete perioode vahemikku 36?72 kuud,? räägib Ove Muuk. Hansapangas on liisinguperioodi vahemikuks 6?60 kuud. Liisinguintress kujuneb erinevate komponentide, nagu finantseerija poolt võetavate riskide ning turusituatsiooni, kombineerimisel.

Viljandi Metall AS finantseerib seadmete ostmist kuni 500 000 krooni väärtuses omavahenditest. Kallimate seadmete puhul kasutatakse liisingut. Liisingu eelis on selle mugavus ning kiirus. Ainukese takistusena näeb Viljandi Metall ASi juhatuse esimees Jaak Sulg seda, kui pangad ei mõista seadme vajadust või kui ostetav masin on eriti unikaalne. ?Siis võib juhtuda, et omafinantseering määratakse väga suur.?

?Uued seadmed tagavad metallitööstuses kvaliteedi,? räägib Eesti Masinatööstuste Liidu (EMTL) arendusdirektor Aleksei Hõbemägi.

EMTL tegeleb muude tegevuste seas ka välistellijate tellimuste edastamisega ning just uusi seadmeid välistellijad kvaliteedi tagamise sildi all tavaliselt nõuavadki. Koduturul, mis hõlmab umbes 40 protsenti, nii suuri nõudmisi ei ole, kuid ligikaudu 20 protsenti välistellimustest jääb täitmata just kvaliteedinõuetele vastavate süsteemide puudumise tõttu.

Uusi seadmeid pole tarvis mitte ainult välistellijate nõudmistele vastamiseks, vaid ka kogu tööstusharu heaolu kindlustamiseks. Uusi seadmeid ja tööriistu on tarvis ka õppeasutustele.

Liisingut taotlev ettevõte peab olema äriregistris registreeritud ja vastama seadustes sätestatud nõuetele. Firma peab olema jätkusuutlik ning finantsiliselt vähemalt rahuldavas seisus. Liisinguperioodi pikkus sõltub suuresti liisitavatest seadmetest aga ka tagatisest.

?Ettevõtetel pole ainult tarvis tänapäevaseid seadmeid, vaid ka inimesi, kes nende käsitlemisega hakkama saaksid,? nimetab Hõbemägi teist metalliettevõtteid kummitavat muret. Häid spetsialiste tuleb tiku­tulega taga otsida, sest kutsekoolide lõpetajad pole motiveeritud tööle asuma.