Põllumaa metsastamine tekitas istikupõua

Tetlovi andmeil tegutseb Eestis sadakond puuistikute kasvatajat, kes suudavad tänavu pakkuda kokku hinnanguliselt 16,5 miljonit taime. Kuna lõviosa ehk veidi üle 11 miljoni taime pannakse mulda riigimetsades, jääb erametsade jaoks 5,5 miljonit istikut.

?Nii nagu metsastustoetuse määrus jaanuaris allkirja sai, läks telefon kohe punaseks,? rääkis Eesti ühe suurema puukooli, Kilingi-Nõmme lähedal asuva Eesti-Soome ühisfirma ASi Eesti Metsataim tegevdirektor Tõnu Reim. ?Kuusetaimed said juba veebruaris otsa, täna on veel pakkuda veidi männitaimi.?

Eelmisel aastal üks miljon taime müünud Eesti Metsataim müüb tänavu umbes 2,5 miljonit istikut, millest 80 protsenti läheb RMK-le ja ülejäänu erasektorile.

Reimi sõnul tahavad nad järgmisel aastal müüa umbes 4,5 miljonit taime. ?Tuntavalt tahame suurendada erasektorile müüdavate taimede hulka ning peame silmas ka eksporti Soome ja Rootsi,? lisas Reim.

Eesti Metsataim on üks väheseid istikutootjaid, kes kasvatab kuuse-, männi- ja kasetaimi potis. Firmal on kolm 1600 ruutmeetri suurust kilekasvuhoonet, milles taimed saavad istutuskõlblikuks aasta-kahega.

Jõgevamaa talupidaja Valdo Raidma ütles, et tal on kindel plaan osa põllumaast metsastada, kuid istutusmaterjali hankimine on väga vaevanõudvaks osutunud. ?Olen helistanud ligi kümnesse puukooli ja lisaks tuttavatele istikukasvatajatele,? rääkis Raidma. ?Tulemus päris nulliring pole ? ühest Tartumaa puukoolist midagi lubati, kuid pakutavad taimed on liiga väikesed.? Raidma möönis, et tegelikult hakkas ta taimi otsima liiga hilja.

Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna peaspetsialisti Monika Lublo kinnitusel näitas ministeeriumi eelnevalt tehtud uuring, et esimesel aastal võidakse metsastada kuni 4000 hektarit põllumaad, mis on ligi poole võrra enam, kui tegelikult taotlusi laekus.

?Istikuid peaks siiski jätkuma, mitmed ettevõtjad on lubanud neid vajaduse korral importida,? rääkis Lublo.