Advokaat Priit Lätt on 16. mai Äripäevas kirjeldanud tolli tegevust importijate kontrollimisel, kes on toonud Eestisse kaupa, mille importimine on võimalik tänu vabakaubanduslepingust tulenevale maksusoodustusele. Artiklis on viidatud riigikohtu otsustele, kus kohus leidis, et hilisema kontrolli käigus maksu määramine on põhjendatud üksnes siis, kui on avastatud mõni uus faktiline asjaolu, mis ei olnud kaubadeklaratsiooni aktsepteerimise ajal tollile teada. Artikli autor järeldab, et toll oleks pidanud juba kauba sissevedamise ajal importijat informeerima võimalikest kahtlustest kauba päritolumaa kohta. See omab olulist tähendust maksusoodustuse rakendamisel ja hilisema kontrolli käigus maksu määramine ei ole põhjendatud.
Tuleb märkida, et artiklis viidatud tolliseadustik koos riigikohtu poolt tõlgendatud sättega kaotas kehtivuse Eesti ühinemisel euroliiduga. ELiga ühinemise järgselt hakkasid kehtima Euroopa Ühenduse tolliseadustik ning Eesti siseriiklik tolliseadus. Nendele tuginedes võib toll omal algatusel või isiku taotlusel teha tollideklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi. Euroopa Kohus on oma lahendites märkinud, et tollil puudub pärast kauba vabastamist õigus maksusummat korrigeerida juhul, kui samaaegselt on täidetud kolm tingimust. Esiteks, tolli vea tõttu ei ole varem tehtud tollimaksu summa kohta arvestuskannet, teiseks, et seda ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt, ning lõpuks, et viimane järgis kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb selleks, et hinnata, kas maksud on tasutud ebaõigesti tolliasutuse vea tõttu või mitte, hinnata vea olemust, huvitatud ettevõtjate ametialast kogemust ja nende poolt üles näidatud hoolsust.
Juhul, kui kaupade Eestisse sissevedamise järgselt on mõni välisriigi tolliasutus teavitanud, et sooduspäritolutõend ei vasta nõuetele, on Eesti tollil kohustus määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Päritolutõendite järelkontrolli saatmise piirtähtaeg on kolm aastat päritolutõendi väljastamisest/kinnitamisest alates.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”