Uus eterniit võistleb katuseturul

Aastakümneid populaarne olnud eterniit sai 20 aastat tagasi uue koostise ja näo. Võrreldes vana ja uut eterniiti ehk kiudtsement-laineplaati, ei näe kaupmehed neil kahel palju ühist. OÜ Kattex müügijuht Kaido Raja toob esile kaasaegse eterniidi asbestivaba koostise, Katuse ABC juhataja Peeter Kärp ütleb, et katuse omaniku seisukohalt on pigem oluline muutunud välimus.

Valida on erinevate värvitoonide vahel, eterniidiplaadi pind on sile, plaat on paksem ja kõrgema ning laiema lainega. Veneaegse väikese plaadiga ei ühti seetõttu enam ükski tänapäevane eterniidiplaat, tollase suure plaadi mõõtudega sobib kokku Leedu firma Eternit Akmene odavam plaat. Seega on võimalik ka vana katust uut tüüpi eterniidiga remontida.

Kiudtsementplaate toodetakse nii laineplaatide kui ka tasapinnaliste plaatidena, kuid kuna viimaseid toodetakse ainult Lääne-Euroopas, on nende hind suhteliselt kõrge (ca 300 kr/m²).

Asbestivaba eterniiti on Eestis müüdud viimased neli aastat. Usaldusväärse info nappuse ja mitte kõige paremate mälestuste tõttu Venemaalt ja Valgevenest imporditud vana tüüpi eterniidist pole see materjal siin veel erilist populaarsust saavutanud.

?Kes tahab ilusat katust, paneb kivi, kes tahab kerget katust, paneb pleki, kellel ei ole katusekallet, paneb rullmaterjali,? selgitab katuste ehitamisega tegeleva OÜ Evari juhataja Rein Kala. ?See, kas valida eterniit või mitte, on maitse küsimus. Aga üldiselt kasutatakse eterniiti vähe, võiks rohkem kasutada,? lisab ta.

Peeter Kärbi sõnul paigaldatakse eterniitkatuseid peamiselt korrusmajadele, eramajadele katust vahetades ning põllumajandushoonetele. Viimastele sobib eterniit iseäranis hästi, olles neis tingimustes kõige vastupidavam katusematerjal. Eterniidiplaate saab kombineerida ka samasuguse lainega läbipaistvate valgusplaatidega, mis on laudale akende eest.

Rein Kala ütleb, et viimasel ajal on OÜ Evari eterniitkatust ehitanud peamiselt farmidele, eramajadele harvem. Kõige enam on eterniiti Kärbi ja Raja hinnangul kasutatud siiski eramajade katuste renoveerimiseks, eelkõige juhtudel, kus kivikatus osutub liiga raskeks (see on kolm korda raskem kui eterniit) või tahetakse odavamat ja kiiret katusepaigaldust. Uuem võimalus on kasutada eterniiti fassaadi katmiseks, mis on mujal Euroopas üsna populaarne.

Kärbi sõnutsi võib eterniiti tihendusnööri kasutamise korral paigaldada kuni seitsmekraadise kaldega katusele. Vana, kuid korralike sarikatega maja puhul saab edukalt ära kasutada senist katusekonstruktsiooni. Paigaldamine ise on tehtud võimalikult mugavaks, nii et väiksema maja puhul saab juhendit jälgides sellega hakkama ka spetsialisti abita.

Asbestivaba eterniidi kasutusea kohta kogemus puudub, kuid Kärbi hinnangul peaks see vastu pidama 50?60 aastat, Raja sõnul isegi 80?90 aastat.

Kiudtsementplaat leiutati 1894. aastal Austrias, kus 1903. aastal hakati seda tööstuslikult eterniidi nime all tootma. Ligi 80 aastat on eterniit olnud kasutusmahu poolest Euroopas katusekivide järel teisel kohal ning fassaadimaterjalina esikohal. Ajutise languse elas eterniit üle 1970.?1980. aastatel, kui selgus kiudtsemendis sisalduva asbesti kahjulik mõju tervisele.

Viimased 20 aastat on toodetud asbestivaba eterniiti ja asbesti sisaldavad kiudtsementtooted on tänaseks keelatud enamikus Euroopa riikides. Eestis on asbestivaba eterniiti kasutatud ca 4 aastat. Probleemiks on praegu peamiselt Valgevenest imporditava madalakvaliteedilise asbesti sisaldava eterniidi müük, mis on seadusega keelatud alates uue ehitusseaduse vastuvõtmisest.