Turvalisus peitub tuhandes pisiasjas

Tarbijateni tavaliselt selle protsessi üksikasjad ei jõua, kuid seekord tegi Volvo erandi ja kutsus grupi ajakirjanikke tutvuma oma köögipoolega ehk mida uute sõiduvahendite turvalisuse tagamiseks tehakse.

Katsejänese rollis oli seekord sõna otseses mõttes Volvo värskeim uudismudel, koorikkatusega kabriolett Volvo C70. Miks katsejänese osas? Veendumaks selles, et teooria ka praktikas paika peab, demonstreeriti Volvo Car?s Safety Centeris ka tõelist avariid, C70 ja maasturi XC90 kokkupõrget.

Volvo Car?s Safety Center, kus kogu üritus toimus, asub umbes poole tunni bussisõidu kaugusel Göteborgi südalinnast ja on väidetavalt üks täiuslikemaid maailmas. Selle loomine läks maksma märkimisväärse summa: 700 miljonit Rootsi krooni (1,2 miljardit Eesti krooni). Oma suuruselt Estonia teatri üht tiiba meenutaval hoonel on oluline roll: muuta tulevikuautod nii sõitjatele kui ka kaasliiklejatele veelgi ohutumaks.

Aastas testitakse Volvo Safety Centre?is umbes 400 sõidukit, lisaks Volvodele ka teisi emafirma Ford Motor Company sõidukeid. Kohalike sõnul on tööl viibimiseks kõige valusamad päevad need, kui oma autode ohutust lihvib Aston Martin... Seinana tegutsev 180 tonni kaaluv betoonblokk on tõenäoliselt näinud nii mõndagi.

Millest aga ühe ohutu auto loomine algab? Safety Centre?i asedirektori Thomas Brobergi kinnitusel algab kõik suhtumisest: turvalisust ei vaadata kui ühte eraldi seisvat probleemi, vaid see teema läbib niidina kogu uue auto loomisprotsessi. ?Seetõttu ei saa ma vastata ka tihti esitatavale küsimusele, kui palju aega võtab projektis turvalisus, see teema on lihtsalt alati olemas,? sõnas ta.

Näiteks on uue lahtise C70 salong püütud disainida sellisena, et viia miinimumini võimaliku avarii korral tekkivaid vigastusi. Vaid ümarad ja pehme pinnad, ei mingeid teravaid nurki või servi.

Lisaks n-ö kaudsele turvalisusele tegeletakse tõsiselt ka otseselt sõiduki turvaseadmeid puudutavate teemadega. Esiteks arendatakse edasi juba olemasolevaid turvasüsteeme (näiteks SIPS ehk Side Impact Protection System) ja kombineeritakse neid uutega (lisandunud on IC ehk inflatable curtain, ustest avarii korral välja hüppav turvakardin).

Eraldi teema on juba konkreetse mudeli spetsiifikaga seotud probleemide lahendamine. C70 puhul on suurimaks turvalisust pärssivaks teguriks olulise keredetaili, fikseeritud katuse, puudumine. Seda miinust üritavad kompenseerida eriti tugevast terasest esiakna raam, jäigemad küljekarbid, tugevdatud B-post jne.

Et tegu pole lihtsalt ilusa jutuga ja kärbeste päheajamisega, näitas ka ajakirjaniku juuresolekul tehtud crash-test. 50kilomeetrise tunnikiirusega liikunud Volvo XC90 sõitis külje pealt sisse 25kilomeetrise tunnikiirusega liikunud C70-le. Tulemus: nii kabrioletis kui ka maasturis sõitjad oleksid selle õnnetuse tõenäoliselt suuremate vigastusteta üle elanud.

Volvo seminaril üritati leida ka vastust sellele, milline on autode turvaseadmete tulevik. Põhisuund, mille nimel praegu töötatakse, on avariide täielik vältimine. See tähendab, et tulevikuautod on piisavalt targad, vältimaks avariide teket. Seejuures ei tähenda see, et kontroll läheb juhi käest elektroonika kätte, vaid elektroonika on n-ö abimehe rollis, aidates tal töödelda ümbritsevast keskkonnast saabuvat informatsiooni. Tulevikuautod vahetavad omavahel infot ning jälgivad radareid, kaameraid ja erinevaid sensorid kasutades seda, mis ümberringi toimub. Tulemuseks peaks olema olukord, kus ei tegeleta mitte avariide tagajärgede kergendamisega, vaid nende vältimisega. Miks see hea on? Järjest karmistuvad turvanõuded lisavad uutele autodele kaalu ja arenduskuludele nulle. Kujutlegem nüüd, et täiuslik elektroonika lubaks meil kõigest sellest loobuda. Mis siis juhtuks? Auto kaalu vähenemine mõjuks positiivselt kütusekulule, sõidukite tootmisel saaks kasutada uusi ja omapäraseid materjale. Klaasist kerega auto? ?Täitsa võimalik,? arvas Volvo peadisainer Anders Gunnarson oma esinemises.

Kogu see jutt tundub utoopiana? Ei, Volvo insenerid on veendunud, et avariivaba auto võib paarikümne aasta jooksul teoks saada.

Praegu veel saladuses püsiv Volvo S80 toob peagi laiema publiku ette kaks uut turvalahendust, mis peaksid autosõidu muutma senisest veelgi ohutumaks.

Esimene neist tegeleb suure probleemiga igapäevases liikluses: tagant otsasõitudega.

Volvo keeles nime ?Collision Warning with Autobrake? kandev seade jälgib radari ja videokaamera koostöös auto ees toimuvat ning vajadusel annab märku vahemaa vähenemisest eesoleva sõidukiga. Juhul kui juht ei suuda või ei märka reageerida, pidurdab süsteem sõidukit automaatselt.

?Tagant otsasõite see süsteem küll täielikult vältida ei aita, kuid nende hulka ja raskust peaks vähendama küll,? kinnitas Volvos sõidukite turvalisusega tegelev dr Erik Coelingh.

Teine suur ohuallikas maanteel on väsinud juht. USAs hukkub aastas väidetavalt 15 000 inimest aastas ainuüksi väsimusest tingitud avariides. Volvol on siin pakkuda ka oma uudis: süsteem nimega ?Driver Alert System?. Siin jälgib auto esiosas asuv kaamera sõiduki asendit teekattemärgistuse suhtes. Juhul kui kontrollplokk märkab sõiduki asendi ebatavalist muutumist (mis toimub tavaliselt hetk enne juhi magama jäämist), kõlab tugev helisignaal, mis peaks suutma juhi uinumist vältida. Kahjuks oli Erik Coelingh sunnitud märkima, et süsteemil on üks suur puudus: see toimib vaid teedel, kuhu on kantud teekattemärgistus, ja kui tee on puhas. Suur osa Eesti teedest on paraku sellised, millel pole kas üldse mingisugust korralikku märgistust või on see talvel kaetud jääkihiga, ning kõlava nimega Driver Alert System osutub vaid vaid passiivseks kaassõitjaks.