Elamumess liitis majad ja aiad tervikuks

Seekord nägi Soome arhitektuuri ja sisekujunduse viimaseid suundi Põhja-Soomes Oulu linnas asuval saarel. 18. sajandist pärit endisele tööstus- ja sadamaalale projekteeritud eramutes, rida- ja kortermajades sai tutvuda rohkem kui 40 moodsalt sisustatud koduga.

Ükskõik milline ja kui suur oli eramu või korter Toppilansaari tööstusmaastikul, oli see kujundatud võimalikult mugavaks tulevastele elanikele. Nutikad planeeringud, palju valgust ja vaateid, mugav mööbel, hästivarustatud pesu- ja majapidamisruumid, panipaigad, rõdud ja terrassid ? kõik selleks, et end oma kodus hästi tunda.

Kahtlemata olid need majad keskmisest mõnevõrra julgema, ehkki võrdlemisi lihtsa arhitektuuriga. Materjalikasutus oli kirju: tellis, puit, klaas, vineer, plekk, krohv, betoon, kui nimetada osa neist.

Huvitav oli nende materjalide omavaheline sobitamine ja nii mõnelgi juhul ka kasutamine. Väga kena oli roostekarva tellise ja puitribide kooslus, hästi täiendasid üksteist ka erinevad laudvoodrid, metallist terrassiraamid, klaas ja betoon. Oli ka rõõmsaid üllatusi ? näiteks roostes metallist piirdeaed ääristamas ülimoodsat villat või veripunane vineer kaunistamas muidu valge eramu fassaadi.

Ootamatult vähe kohtas viilkatust ? enamik hooneid uhkeldas sugugi mitte põhjamaise lamekatusega. Majad olid üksteisest eraldatud puitaedadega, tänavast pigem betoonaiaga. Maja ja aia vahele oli kindlasti paigutatud garaa? ja üks-kaks katusealust või panipaika nii kaminapuude kui muu majapidamiskraami hoidmiseks. Majaesistel domineerisid kivisillutised, tagapool kohtas peale muru sageli kiviktaimlaid ja lihtsalt looduskivide ning dekoratiivtaimede kombinatsioone.

Eriti tore oli näha rohket puidu kasutamist fassaadis, toa ja õue oskuslikku ühendamist arvukate akende, terrasside ja rõdude abil. Arhitektid olid püüdnud laiendada eluruumi võimalikult palju aeda ja see toimis ? maast laeni klaaspinnad, eluruumidest terrassidele avanevad uksed, avatud või klaasitud rõdud teisel korrusel panid tundma, et maja on üks tervik seda ümbritseva rohelusega.

Akende puhul oli sageli tegemist väga erineva suurusega klaaspindadega, mis võimalusel ulatusid põrandast laeni, kuid võisid sama hästi olla ka kitsad horisontaalsed avad seinas. Nii vertikaalseid kui ka horisontaalseid klaaspindu oli eramutesse projekteeritud päris palju, kuid nendega ei olnud üle pingutatud ? aknad ja seinapind olid tasakaalus. Vaatest ei saa aga rääkida ainult akende juures ? veidi üllatuslikuna mõjus asjaolu, et eramute elutoad kõrgusid läbi kahe korruse ehk teiselt korruselt oli alati võimalik jälgida allkorrusel toimuvat. See andis majade sisemusele juurde tohutult palju õhku ja avarust ning pisut ka luksuslikkust.

Kui elutoad paistsid silma avaruse ja valgusega, siis magamistoad olid enamasti hämaramad ja varjulisemad. Mõnel juhul polnud häbenetud kasutada kitsaid aknaribasid. Ühes eramus oli aga magamistuba jäetud ühest küljest hoopis avatuks.

Sisustuses domineerisid naturaalsed värvid, nagu valge ja bee?, hall, pruun ja roheline. Sekka oli sobitatud erksamaid värvilaike. Palju oli kasutatud krohvitud pindu, parketti, vineeri, klaasi, veidi vähem kivi.

Elutoad olid enamasti ühendatud avatud või poolavatud ruumikate köökidega, nende kahe vahel mõnikord asetsemas söögilaud. Korterites olid kööginurgad eluruumidest veidi rohkem eraldatud.

Kortermajade puhul hakkas silma tellise, rohke klaasi ja värviliste ruudukeste kasutamine fassaadis. Ruumikad väliskoridorid pakkusid avaraid vaateid õue ja alumistele korrustele, korterite välisuste taha oli paigutatud postkaste ja lillepotte. Juhtus sedagi, et korterist avanes aken väliskoridori, kus akna all väike istumisnurk. Veidi võõras privaatsust hindavale põhjamaalasele, ent julge ja kiiduväärt lahendus. Toad korterites olid sisustatud sama mugavalt nagu eramajades, oskuslikult oli ära kasutatud väiksemate korterite napp pind. Ja muidugi ei puudunud ühestki korterist mugav saun ja klaasitud rõdu.