Korstnat pühitakse igal aastal

Aastaringselt kasutuses olevaid küttekoldeid tuleks puhastada enne ja pärast kütteperioodi. Harvem kasutatavaid kord aastas või vastavalt vajadusele. Sama ütleb ka seadus.

?Seaduse mittetäitmise eest on ette nähtud trahvid, kuid nende täitmist tegelikult ei kontrollita. Trahv eraisikutele on tegelikult kuni 18 000 krooni,? ütleb korstnapühkija ja pottsepp Juhan Räni.

Salva Kindlustuse ASi varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüt ütleb, et korstnate hooldamine on neil reguleeritud ohutusnõuetega. Kindlustuslepingu järgi tuleb küttekollete suitsulõõre ja korstnaid puhastada vastavalt vajadusele ning seda peab tegema litsenseeritud korstnapühkija.

?Hea tava ütleb, et pidevalt kasutatavat korstnat peab puhastama kaks korda aastas, meie tingimused ütlevad, et mitte harvemini kui kord aastas,? sõnab Kivirüüt. ?Meie praktikas ei ole olnud juhtumeid, kus kliendil on juhtunud mõni õnnetus seetõttu, et korstnat on liiga harva puhastatud.?

Ergo Kindlustuse ASi suhtekorraldusjuht Hille Karm ütleb, et korstnate ja küttekollete hooldamise nõuded on kirjas siseministri määruses ?Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded?. ?Seega eraldi nõudeid kindlustus ei esita, küll aga kohustame kindlustusvõtjat järgima Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte,? märgib Karm.

Juhan Räni sõnul on nõudlus korstnapühkimisteenuse järele võrreldes eelmise aastaga kasvanud. ?Tööd on nii, et tapab,? ütleb Räni. ?Väljakutsete arv ei kasva aastas mitte 10?20%, vaid kordades.? Korstna ja soemüüriga pliidi puhul on väljakutse hinnaks 250?300 krooni, keskmine väljakutse maksab 300?400 krooni.

Ent alati leidub neid, kes asjaga ise toime tulla eelistavad. Projektijuht Jaanus Aal räägib, et puhastab ise perekonna kahe ahju ja pliidiga maamaja ning vanematekodu ja sauna korstnaid ning küttekoldeid. ?Me nii laisad ei ole, et korstnapühkijat kutsuda,? ütleb Aal, kes on vajalikud oskused õppinud isa käest. Puhastustööd võtab Aal ette kord aastas kevadel, et pärast kütteperioodi tahmased korstnad suveks puhtaks saada.

Juhan Räni hinnangul on eramajad hoolikamad oma korstnaid puhastama kui kortermajad, kuid asi paraneb. ?Kui on ahiküttega kortermaja, siis ühistu esimees tellib korstnapühkija, kes esmalt puhastab korstnad ning seejärel korterite ahjud,? seletab Räni. ?Kui kortermajas on kaminad, siis lisaks iga-aastasele maja ventilatsioonilõõride puhastamisele külastan neid kortereid, kus on kamin.? Kui majas ühistut ei ole, tellib korstnapühkija haldusfirma. ?Korteriomanikud või vähemalt üks neist kirjutab korstnapühkija aktile alla ja tema toob selle meile,? räägib Tartu Elamuhalduse ASi sekretär Katrin Hõlpus.

Võib ka olla, et ühistu on lohakas ja korteriomanikud seeläbi hädas. Räni meenutab külaskäiku ühte Heina tänava majja Tallinnas, kus ahi ajas suitsu sisse, sest maja korstnat polnud aastaid puhastatud. Mida kauem puhastusega viivitada, seda kallimaks see aga läheb.

Peale korstna pühkimise, küttekollete puhastamise ja nende korrasoleku kontrollimise annab korstnapühkija inimestele ka nõu, kuidas kütta ja millega kütta. ?Kui korstnast sisse vaadata, saab aru, kas on õigesti või valesti köetud. Sageli arvatakse, et kõik, mis põleb, kõlbab ka kütteks,? räägib korstnapühkija Juhan Räni.

?Pahatihti köetakse märgade puudega, poolkinnise siibriga, igasuguse prahiga alates mähkmetest ja lõpetades plastpudelitega.? Aga märg küttematerjal ja plastik tekitavad pigi ja kui korstna seintele ladestub paks pigikiht, siis korsten ei tõmba enam hästi. Mõnikord on asi nii hull, et aitab ainult korstna lõhkumine ja uue ehitamine. Ummistumine ongi Räni hinnangul peamine probleem, mis kütteseadmete valesti kasutamisel ette tuleb.

Veidi teistsuguse probleemina toob Juhan Räni välja valmis metallkaminate vale paigalduse. Kui kaminat ei paigalda müüjafirma, vaid ehitaja, võib juhtuda, et vajalike teadmiste puudumisel tehakse mitmeid vigu. Näiteks juhitakse suits ventilatsioonilõõri või pannakse suitsutorud vastu puitu. Räni sõnul tuleb ühel juhul kümnest ette ka seda, et küttekolded või korstnad on lagunenud ja siis ei aita enam pelk puhastamine.