• OMX Baltic1,17%288,26
  • OMX Riga−0,46%872,1
  • OMX Tallinn0,72%1 825,47
  • OMX Vilnius0,02%1 121,43
  • S&P 5000,88%6 049,24
  • DOW 301,24%44 025,81
  • Nasdaq 0,64%19 756,78
  • FTSE 1000,17%8 562,46
  • Nikkei 2251,58%39 646,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%103,14
  • OMX Baltic1,17%288,26
  • OMX Riga−0,46%872,1
  • OMX Tallinn0,72%1 825,47
  • OMX Vilnius0,02%1 121,43
  • S&P 5000,88%6 049,24
  • DOW 301,24%44 025,81
  • Nasdaq 0,64%19 756,78
  • FTSE 1000,17%8 562,46
  • Nikkei 2251,58%39 646,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%103,14
  • 30.11.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kergplokkide vahel tasavägine rebimine

Eestis on suurt populaarsust kogunud kaks kergploki tüüpi ? kergkruusplokk (nt Fibo) ja poorbetoonplokk (nt Aeroc). Viimast nimetatakse veel mullbetoon- ja gaasbetoonplokiks. Lisaks heale hinna ja kvaliteedi suhtele on plokid kerged ja samas piisavalt tugevad ehitamaks mitmekordset maja. Tugevuselt on kergkruus- ja poorbetoonplokid peaaegu ühesugused, kergkruusplokid veidi tihedam ja pisut tugevam. Samas tuleb kergkruusploki puhul arvestada rohkem soojustust ja viimistlusmaterjali.
?Fibo peale on rahvas millegipärast rohkem aldis,? ütleb TTÜ sertifitseerimisasutuse direktor Toomas Laur, kelle sõnul on maitse asi kumba eelistada. Üks oluline erinevus neil kahel ehitusplokil siiski on: kergkruusplokke võib laduda nii maa alla kui ka maa peale, poorbetoonplokk maa sisse ei sobi. ?Poorbetoon imab üsna palju niiskust sisse ja see niiskus hakkab mööda seina üles tõusma ega ole hoonele hea,? lausub Laur. Mitme tootja vahel valides on mõistlik võrrelda hinda ja olulisi omadusi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.01.25, 08:00
Heldur Meerits: koolide edetabelid on kuritegelikud
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele