Paljude kodumasinate puhul on saanud tavaks arvestada nende energiaklassi, mis võib olla vahemikus G kuni A++. Uut kodumasinat ostma hakates soovitab Energiasäästu portaali projektijuht Kalle Vanamölder otsustada A või vähemalt B klassi kasuks. ?Müüjad on sellega samuti kursis, sest ega neilgi ole kerge suure tarbimisega masinaid müüa. Selles suhtes poes orki lennata ilmselt polegi võimalik,? selgitab ta.
Omega Kodumasinate müügikonsultant Ivo Aus ütleb, et üha rohkem kodutehnikat kannabki tänapäeval juba A energiaklassi tähist. Külmikute puhul on tavaline isegi A+ klass. Kõige rohkem ostetaksegi Ausi sõnul kõrgema energiaklassi tehnikat, kuid energiakulu klasside vahel ei ole tegelikult kuigi suur. Enam kui energiatarbivus, erinevad Ausi ütlusel erineva klassi seadmete funktsioonid.
?A ja B klassi külmikute elektrikulu vahe on ca 80 krooni aastas,? tõdeb Aus. A ja A+ klassi külmikute energiakulu võib erineda ööpäevas vähem kui 0,3 kW võrra. Peab aga meeles pidama, et masinal märgitud energiatarve on mõõdetud stabiilsetes tingimustes 24 tunni jooksul. Selle tegelik energiatarve oleneb seadme kasutusviisist ja paigutusest. Samuti tuleb arvestada, et ühte energiaklassi kuuluvad masinad võivad tarvitada üsna erineval hulgal elektrit, seetõttu tuleb etiketile vaatamata võrrelda ka samasse klassi kuuluvaid masinaid.
Palju räägitakse nõukogudeajast pärit kodutehnika suurest elektrikulust. Kalle Vanamöldri sõnutsi ei ole vanemate kodumasinate suurem energiakulu tingitud mitte niivõrd nende vanusest, kuivõrd nende vanemast mudelist. See kehtib ühtviisi nii nõukogude kui ka lääne mudelite puhul. ?Tegelikult polnud ka vene ajal energiasäästu temaatika päris võõras, üritati ka teha energiat kokkuhoidvamaid seadmeid, eriti nende puhul, mis eksporti läksid,? sõnab Vanamölder. Samas möönab ta, et eks vana kodumasin võtab tõesti rohkem voolu kui uus. ?Kõik kodumasinad tehakse niimoodi, et nad ei säilita oma säästlikkust ja välimust aastakümneid,? seletab ta. Ivo Aus tunnistab, et vanad külmkapid, nagu Minsk või Saratov, töötavad 20?30 aastat, kuid nende energiakulu muutumist on raske hinnata. Uue kodumasinaga ei juhtu mõne aasta jooksul midagi ? suuremast elektritarbimisest võib rääkida alles üle 10aastaste seadmete puhul. Näiteks külmkapil on see tingitud isolatsiooni halvenemisest.
Kalle Vanamöldri kinnitusel ei mõjuta kodust elektriarvet mitte niivõrd kodumasinate säästlikkus, kuivõrd inimeste käitumisharjumused ? see, kui otstarbekalt kodutehnikat ja valgustust kasutatakse. Siiski saab ka nende valikul hilisemaid kulusid kokku hoida: lisaks säästlikuma energiaklassi seadmetele tasub eelistada näiteks LCD-kuvarit kineskoopkuvarile ja säästupirni hõõglambile.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.