Juhatuse liikme isiklik vastutus maksuasjas ei olene alati süüst

Juhatuse liige peab arvestama, et maksuhaldur võib tema tegevuse tagajärjel tekkinud äriühingu maksuvõla tasumist nõuda temalt isiklikult.

Juhatuse liikme tegevusest tekkinud äriühingu maksuvõla eest vastutamist reguleerivad nii äriseadustik kui ka maksukorralduse seadus. Siiski on oluline arvestada, et äriseadustikust ja maksukorralduse seadusest tulenev vastutus on oma olemuselt erinev.

Äriseadustikus sätestatud vastutuse puhul on tegemist kahju hüvitamisega äriühingule ning see ei ole piiratud üksnes maksuvõlgadega. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse käigus esitada nõude juhatuse liikme vastu, et see hüvitaks äriühingule tekitatud kahju. Siinkohal tuleb tähele panna, et äriseadustikust tuleneva vastutuse juures ei ole oluline süü olemasolu juhatuse liikme käitumises.

Maksukorralduse seaduse alusel tehtud vastutusotsus on oma olemuselt aga haldusakt, millega maksuhalduril on võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda juhatuse liikmelt. Sisuliselt on maksuhaldurile antud võimalus pankrotimenetluseväliselt pöörduda juhatuse liikme poole nõudega äriühingu maksuvõla tasumiseks. Kuna tegemist on vastutamisega võõra maksukohustuse eest, siis on väga täpselt reguleeritud, millisel juhul on võimalik maksuvõla sissenõudmine vastutusotsusega. Vastutusotsuse tegemiseks on maksukorralduse seaduses sätestatud tingimus, et juhatuse liige peab olema tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma seadusejärgseid kohustusi ning maksuvõlg peab olema tekkinud selle rikkumise tagajärjel.

Riigikohus juhtis möödunud aasta sügisel tehtud vastutusotsuseteemalistes lahendites (haldus-asjad 3-3-41-05 ja 3-3-1-53-05) tähelepanu sellele, et tuvastada tuleb, kas juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning milline on konkreetse juhatuse liikme süü vorm. Vastutusotsuses tuleb ka motiveerida, miks leitakse, et juhatuse liige tahtlikult või raskest hooletusest rikkus oma seadusest tulenevaid kohustusi. Riigikohus täpsustas, et iga juhatuse liikme süü tuleb tuvastada eraldi, sest reaalselt on võimalik, et mõni juhatuse liige ei ole maksuvõla tekkimises süüdi. Eriti rõhutas kohus veel tõendamiskoormust ja motiveerimist raske hooletuse tuvastamisel, sest kerge hooletus ei too endaga kaasa juhatuse liikme vastutust.

Lisaks leidis riigikohus, et 1. juulil 2002 jõustunud maksukorralduse seaduse alusel on võimalik vastutusotsust teha üksnes nende maksuvõlgade osas, mis on tekkinud alates selle seaduse jõustumisest, see tähendab maksusumma tasumise tähtaeg alates 1. juuli 2002. Varem tekkinud maksuvõlgu on maksuhalduril võimalik sisse nõuda äriseadustiku alusel hagimenetluses. Samuti täpsustas riigikohus, et vastutusotsuse alusel on võimalik sisse nõuda üksnes kehtivat maksuvõlga. Juhul kui pankrotimenetluse käigus kompromissotsusega vähendatakse või kustutatakse äriühingu maksuvõlg täielikult, puudub ka võlg, mida vastutusotsusega sisse nõuda.

Võib öelda, et juhatuse liikme vastutusele võtmine on praegu pigem erand kui reegel. Siiski tuleks hoolikalt kaaluda oma tegevuse tagajärgi juhitavale äriühingule ning riskantsemate otsuste puhul tagada tõendite olemasolu, mis aitavad tehtud otsuse mõistlikkust ja seaduslikkust põhjendada.