Soome ärimehed: Niinistö presidendiks

Esimeses voorus kogus Niinistö 24,1 protsenti häältest, Halonen pea kaks korda rohkem. Kõrvale astunud Vanhanen soovitas oma erakondlastel Niinistö poolt hääletada. Nii olid leerid polariseerunud ja Niinistö toetajaskond tõusis tormiliselt 47 protsendile. Kuna umbes viiendik valijaskonnast kõhkleb, siis jätabki see Niinistö jaoks presidendilossi ukse lahti.

Viis aastat valitsenud Tarja Halonen kaitseb Soome heaoluühiskonnale aluse pannud tüüpilisi sotsiaaldemokraatlikke väärtusi. Ta pooldab majanduses kokkulepluspoliitika jätkamist, mis tähendab, et töötururahu määratakse kollektiivkokkulepetega, mille kolmas osapool on ametiühingud. Ta usub kõrgetel maksudel põhineva heaolumudeli jätkusuutlikkusse. Sestap on ta oma ametiajal vaielnud vastu Nokia eksjuhile Jorma Ollilale, kes on korduvalt soovitanud majanduse konkurentsivõime parandamiseks makse alandada ja ähvardanud Nokia mujale kolida. Mõistagi on Haloneni programmis tähtsal kohal Põhjalale iseloomulikud demokraatlikud väärtused ja loodushoid. Sellest tulenevalt moodustavad tema toetajaskonna sotsiaaldemokraadid, vasakpoolsed, rohelised ja ametiühingute keskliit (SAK).

President on tõotanud, et uuel ametiajal pöörab ta erilist tähelepanu väikeettevõtjate probleemidele. Paraku kohalike ettevõtlusorganisatsioonide juhid tema lubadustest ei innustu.

"Eks valimiste eel otsita ikka sõpru, aga kui tegusid mõõta, siis on tulemused lahjad," ütles Põhja-Pohjanmaa ettevõtja Pasi Kinnunen.

Ettevõtjate hinnangul on presidendi üks tähtsamaid ettevõtluse toetamise ülesandeid aidata edendada eksporti. Sest presidendi visiidid avavad tema kaaskonda kuuluvate ettevõtjatele uksi, mis muidu jääksid suletuks. Väikeettevõtjate meelest on neil missioonidel olnud selgelt eelistatud suurfirmad. Soome ärilehe Taloussanomat korraldatud ettevõtjate küsitlusest selgub, et tervelt 68% vastanute arvates on president ekspordivõimaluste avardamisel liiga vähe ära teinud.

Parempoolse Koonderakonna kauaaegne juht Sauli Niinistö peab praegu mõjuka Euroopa Investeerimispanga (EIB) asejuhi ametit. Nii Soomest eemal olles kui ka rahandusministrina on ta rõhutanud, et liiga kõrge maksukoormus pärsib Soome konkurentsivõimet. "Soome saab kasu sellest, kui Nokia ja teiste suurkontsernide käsi hästi käib. Kuna ühiskonna kogutulu sellest on vägev, peaks ta suutma taluda ka firma omanike ja töötajate rikastumist," on ta öelnud.

Käesolevas valimiskampaanias ei ole Niinistö hella maksuküsimust üles tõstnud, vaid on rõhuasetuse teinud tööturu paindlikumaks muutmisele. Nimetades end kõigi tööinimeste huvide väljendajaks, otsib ta teid, kuidas heaoluühiskond tuleks paremini toime tänu inimeste ettevõtlikkusele ja töökusele. "Andke neile rohkem ruumi ja vabadust tegutseda, kuna see lisab loovust, millest kõik kasu saavad," ütles ta Joensuu ettevõtluspäevadel.

Seetõttu pole imeks panna, et Niinistö on ettevõtjate seas märksa populaarsem kui Halonen. Kui üldgallupite järgi on Halonenil toetajaid 53-55% ja Niinistöl 47-45%, siis ärilehe Tekniikka & Talous lugejatest sooviks Niinistöt presidendina näha 63% vastanutest.

Kuigi parlamentaarse Soome presidendi võim on suhteliselt väike, võib ta ühiskonna arvamusliidrina käima panna protsesse, mis võivad seda üsna palju muuta. Praegu on inimestel selgelt valida, kas jätkata status quo'd või loota, et muutuvas maailmas muutub ka Soome. Eriti ettevõtjad on selle ära tabanud.

"Niinistö toetajaskonnas on ärganud võitlusvaim, kui on nähtud, et tal on tekkinud võimalus valimisi võita," ütles Helsingi ettevõtjaorganisatsiooni tegevjuht Erkki Pärssinen.

Üleilmsetes konkurentsivõime edetabelites on Soome absoluutses tipus. Ka Euroopa Komisjoni esimees Jose Manuel Barroso soovitas oma sel nädalal tutvustatud Euroopa majanduse elavdamise kavas eeskuju võtta Põhjala sotsiaaldemokraatlikust mudelist. Eelistades seda anglosaksi vabaturumudelile.

Soomes on hinnangud märksa pessimistlikumad. Soome Tehnoloogiatööstuse tegevjuhi Marti Mäenpää väitel ei näita esikoht tõelist konkurentsivõimet, vaid pigem ettevõtluskeskkonna stabiilsust. Põhjenduseks toob ta välisinvesteeringud tehnoloogiasse, mis Soomes ei ole juba viis aastat kasvanud, kuigi kõrge koht seda eeldaks.

Soome tehnoloogia arenduskeskuse Tekes juht Veli-Pekka Saarnivaara ütleb, et Soome oli maailma tehnoloogia tipus 1990. aastate lõpul, kuid on hakanud kiiresti teistele riikidele positsioone kaotama.

Uut Nokiat pole silmapiiril ja valitseb kartus, et põhitööstuse järel hakkab Soomest lahkuma kõrgtehnoloogiline tööstus.

Mida aeg edasi, seda tähelepanelikumalt jälgitakse Soomes Eesti kiiret majandusarengut. On neid, kes soovitavad siit ideid leida või ühtset maksu rakendada, nagu tegi koonderakonna juhiks pürginud Marjo-Matikainen-Kallström.

Teisalt on ka manitsevaid hääli. Vasakliidu juht Suvi-Anne Siimes on hoiatanud Soome estoniseerimise eest. Tema sõnul on Soomes jõude, kes tahaksid Eestit ära kasutada, et lammutada seda, mida Soomes on loonud paljud põlvkonnad. "Soome teeks vea, kui loobuks Põhjala mudelist," ütles ta International Herald Tribune'ile.

Soomlased ise ütlevad, et ühiskonnas valitseb flegmaatilisus ja ebakindlus tuleviku suhtes. Äsjase küsitluse kohaselt oli 40 protsenti vastanutest arvamusel, et järgmisel presidendiperioodil on maailm senisest ebaturvalisem.