• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5000,00%5 930,85
  • DOW 300,00%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 1000,08%8 091,12
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,18
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5000,00%5 930,85
  • DOW 300,00%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 1000,08%8 091,12
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,18
  • 01.02.06, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Jäätmekäitlus muutub tänavu senisest korrastatumaks

Oluline pöördepunkt läinud aastal oli jäätmekäitluses tootjavastutuse kohustuse jõustumine nii pakendi ja pakendijäätmete kui ka elektroonikaromude osas.
Pakendiettevõtjad on alates 01.05.2005 kohustatud pakendeid ja pakendijäätmeid koguma ja taaskasutama. Eestis tegutseb praegu kolm pakendi taaskasutusorganisatsiooni: Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja Eesti Pakendiringlus MTÜ, kes korraldavad tagatisrahata pakendite kogumist, ning Eesti Pandipakend OÜ, kes tegeleb pandi all oleva pakendi kogumisega.
13.08.2005 jõustus tootjate kohustus koguda kokku oma aja äraelanud elektri- ja elektroonikaseadmed. Nimetatud kohustuse täitmiseks on elektri- ja elektroonikaseadmete maaletoojad ja tootjad kutsunud ellu kaks koostööühendust: EES-Ringlus MTÜ ja Eesti Elektroonikaromu MTÜ. Tootja vastutus romusõidukite ja vanarehvide kogumise osas jõustus samuti 13.08.2005.
Kogu süsteemis on aga jäätmekäitlejad need, kes otseselt tegelevad pakendi ja pakendijäätmete ning elektroonikaromude käitluse ja taaskasutamisse suunamisega.
Just seetõttu korraldas Eesti Jäätmekäitlejate Liit (EJKL), kes ühendab 47 jäätmekäitluse alal tegutsevat firmat, läinud aasta novembris Pärnus jäätmepäeva, et teha vahekokkuvõte, kuidas on Eestis pakendi ja pakendijäätmete ning elektroonikaromude kogumis- ja taaskasutamissüsteem rakendunud.
Hoolimata sellest, et tee hästi toimivate kogumis- ja taaskasutamissüsteemideni nii pakendijäätmete kui ka elektroonikaromude osas on veel pikk, on siiski esimesed sammud astutud.
Samas peab tunnistama, et lähtudes teiste Euroopa riikide kogemustest, võtab kogumis- ja tasustamissüsteemide rajamine ja rakendamine aastaid, kusjuures töö elanikkonnaga muutmaks inimeste harjumust kõik praht ja prügi ühte konteinerisse visata, on äärmiselt oluline.
2005. aastal tegid mitmed kohalikud omavalitsused algust korraldatud jäätmeveo konkursside läbiviimisega. Kohalikud omavalitsused viivad läbi korraldatud jäätmeveo konkursid, kuid praktiline töö ehk jäätmete kogumine ja vedu jääb ikkagi jäätmekäitleja teha ning seetõttu lõid EJKL ning olmejäätmete kogumise ja veoga tegelevad firmad aktiivselt kaasa korraldatud jäätmeveo rakendamise dokumentide ettevalmistamisel.
Esialgselt oli kohalike omavalitsuste seisukoht, et korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedu katkestada ei tohi isegi mitte siis, kui klient - jäätmevaldaja - on osutatud teenuste eest jäätmekäitlejale võlgu. Mitmete arutelude tulemusena jõudsid juristid seisukohale, et tasuta teenuse osutamine pole võimalik ja arvete mittetasumisel on jäätmekäitlejal õigus prügivedu katkestada. Võlglastega tegeletakse edasi kui jäätmekäitlust reguleerivate õigusaktide rikkujatega.
Kõiki jäätmekäitlejaid ja jäätmevaldajaid mõjutab otseselt Riigikogu poolt detsembris vastu võetud keskkonnatasude seadus, mille kohaselt tõusis selle aasta 1. jaanuarist saastetasu jäätmete kõrvaldamisel prügilasse 122 kroonini tonni pealt. 2005. aastal oli saastetasu jäätmete kõrvaldamisel prügilasse 30 krooni tonn. Neljakordne saastetasu tõus peaks olema argument, et panna inimesi mõtlema, mida nad prügikonteineritesse viskavad ja suunata elanikke oma jäätmeid liigiti koguma.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 18:09
Navalis Group Shipbuilding & Offshore: 2024. aasta tulemused – uute võimaluste ja saavutuste aasta
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele