"Balti riigid nopivad edukate majandusreformide vilju - Eesti SKP kasvab 7, Läti 8 ja Leedu oma 6 protsenti aastas," kirjutas ajakiri Forbes.
Forbesi teatel leidis USA riigidepartemang mullu, et Eesti on kõigist uutest Euroopa Liidu liikmetest kõige konkurentsivõimelisem ning et kolmandiku riigi sisemajanduse koguproduktist andsid firmad, mis kuulusid tervenisti või osaliselt väliskapitalile.
Forbes kiidab ka Eesti ühetaolist maksusüsteemi, mis teeb maksukogumise efektiivseks. Ühtlasi ei diskrimineeri Eesti väliskapitali. See tähendab, et samadel alustel on maksustatud nii Eesti firmad kui ka sellised suured rahvusvahelised gigandid nagu näiteks McDonald's, FedEx, Bristol-Myers Squibb, Eli Lilly, 3M.
Eesti 1,4 miljonit elanikku on Forbesi teatel kõrgelt haritud, kuid jäävad oma igakuise 600dollarilise (7800 krooni) sissetuleku poolest Skandinaavia naabritele kõvasti alla.
Veel üks edetabel, milles Balti riigid hästi esinevad, on iga-aastane korruptsiooni tajumise edetabel. 2005. aasta andmete kohaselt oli Eesti 159 maailma riigi seas 27., Leedu 44. ja Läti 51. kohal.
"Pole ju saladus, et korruptsiooni puudumise ja välisinvesteeringute sissevoolu vahel on väga otsene seos," lõpetas Forbes meie kiitmise.
Endine rahandusminister, Res Publica esimees Taavi Veskimägi ütles, et loomulikult teeb 7.-8. koht edetabelis head meelt. "Hea koht sellises tabelis tähendab Eestile uusi, kvaliteetsemaid investeeringuid. Tegemist pole ainult kohaga edetabelis, vaid ka tasuta reklaamiga, mille mõju ei tohi alahinnata," ütles Veskimägi.
Veskimägi sõnul peame me oskama seda kohta hoida ja parandada. "Kui majandusvabaduse ja maksupoliitikaga on meil kõik korras, siis näiteks avalike teenuste kvaliteedi ja korruptsiooni osas on meil veel palju teha, et näiteks Soomele järele jõuda," ütles Veskimägi.
Ka kunagine peaministri majandusnõunik, SEB Ühispanga raha- ja kapitaliturgude divisjoni ökonomist Hardo Pajula ütles, et seestpoolt ja väljastpoolt paistab olukord tihti kaunis erinev. "Kriitilise meelega sisevaatlejale võib kogu seda poliitilist tantsisklemist vaadeldes jääda mulje, et asjad on ikka päris nässus, meid laiemas kontekstis jälgivale analüütikule näivad Eesti edusammud samal ajal jällegi lausa suurepärased," ütles Pajula. "Ma kaldun arvama, et käesoleval juhul on välisvaatlejate seisukoht siiski asjakohasem."
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”