Merevee sissetungi oht püsib ikka

Prangli saare lähistel kaevandati ebaseaduslikult liiva Muuga sadama tarvis. Täna kavandatakse Tallinna sadama vajadusteks veel mahukamaid liivakaevamisi Naissaare ja Littergrundi madala piirkonnas. Mahud on muljetavaldavad, üle 3 miljoni m3. Sellega seoses tõusis taas päevakorrale soolase merevee sissetungimise probleem Tallinna peamisesse, kambriumvendi põhjaveeladestusse. Pädeva hinnangu andmine on raske, sest puuduvad andmed laheala geoloogilise ehituse ja hüdrogeoloogiliste tingimuste kohta.

Otsuseid ei saa teha vaid Tallinna piires olevate seirepunktide põhjal. Naissaarel, Pranglil ja Aegnal toimuva kohta pole seireandmeid, nagu ka lahekaldal ürgorgude suudmealadest, mis peaksid esimesena fikseerima merevee sissetungi fakti. Teame vaid, et põhjavesi üldjuhul suundub lõuna poolt mere suunas, et suuremateks maa-aluste vete dreenideks on ürgorud: Harku, Merimetsa-Stroomi, Kesk- ja Pirita-Mähe. Oli aeg, mil suurest põhjaveetarbimisest (70 000 m3 ööpäevas) oli kambriumvendi veeladestu veetase kesklinnas 30 m allpool merepinda. Linna veevarustuse üleviimisega Ülemistele tarbitakse täna seda vett ca 12 000 m3 ööpäevas. Veetase on tõusnud 12-15 m võrra, kuid merevee sissetungioht on ikka olemas.

Võim peab mõtlema kõigile pealinlastele, mitte seisma suurettevõtete ärihuvide eest - säilitama inimestele alternatiivse veevarustusallika. Senises vaimus jätkamine - Männiku liivamaardla, Filtri tee ääres Ülemiste veehaardeala erastamisega, linnaarenduse käigus paljude põhjavee ammutamiseks soodsate alade täisehitamine - maksab varem või hiljem kätte. Suur-Tallinnas elab ligi kolmandik eestimaalasi, kes vajavad jätkuvalt vett.

Autor: Erna Sepp