Riik tahab luua kergematele kuritegudele uudse lahendusviisi, milleks on lepitusmenetlus, kus kurjategija pääseb tavakaristusest.
Justiitsministeerium leiab, et ennekõike on lepitusmenetlust vaja olukordades, kus tavapärane kuritegude arutamine prokuratuuris ja kohtus sekkuks põhjendamatult eraellu. Samas lubab lepitusmenetluse seaduseelnõu seda rakendada peaaegu kõigi kuritegude puhul, kirjutab Postimees.
Vaja on ohvri, süüaluse, prokuröri ja kohtu nõusolekut ning asi läheb sotsiaaltöötajast lepitaja kätte. Viimase vahendusel sõlmivad kannatanu ja kurjategija lepingu, mille täitmist riik kontrollib.
«Kirves ripub kurjategijal kogu aeg pea kohal, kui ta ei täida lepingut, pööratakse menetlus uuesti käima ja kurjategija saab tavakaristuse,» ütles üks seaduseelnõu autoreist, justiitsministeeriumi karistusõiguse talituse juhataja Saale Laos.
Kuni viieaastase vangistusega karistatavate kuritegude puhul lõpetab lepitus käimasoleva kriminaalasja. Raskema kuriteo korral on lepitus karistust kergendav asjaolu.
«Röövimise puhul näiteks inimene räägib, miks röövis, ja ohver saab aru, et isiklikult teda ei rünnatud, vaid ta juhtus olema valel ajal vales kohas. See maandab pingeid,» kommenteeris Laos.
Uue lahenduse nõrgim külg on oht, et kurjategijad võivad sundida ohvrit lepitusele. Seaduseelnõu autorid kirjutavad seletuskirjas, et leppimise puhul võib osutuda probleemiks kannatanu mõjutamine, seda eriti organiseeritud kuritegevuse puhul. Samas väidavad autorid, et kohtu ja prokuröri kontroll aitab seda vältida.
Seotud lood
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.