Kinnisvaraturul esineb valereklaamiga petmist ja kunstlikku hinna üleskruvimist.
Pöörases tempos arenev eluasemeturg koos libamaaklerite ja arendajate-spekulantide pealetungiga on pannud muretsema nii kinnisvarafirmade liidu kui ka kinnisvaramaaklerite koja, mis pöördusid hiljuti seaduseandja poole, kirjutab Eesti Päevaleht.
Kinnisvaraprofessionaalid arutasid jaanuaris Riigikogu majanduskomisjoni liikmetega turu arengut, selle võimalikke ohte ning suure hulga libamaaklerite tegevust.
Komisjoni aseesimehe Sven Sesteri sõnul on viimaste puhul tegu inimestega, kes üldjuhul ei maksa makse ja on viinud maakleritasud kunstlikult madalale. “Paljud libamaaklerid ei suuda kliendile tagada sujuvat ning turvalist tehingut. Tihti ei osata notari jaoks panna kokku korrektset dokumentide paketti. Ostja ja müüja kõrval kannatab siis ka notaribüroo, sest aeg läheb luhta,” vahendas Sester spetsialiste. “Turu mittetundmine, klientidele valeinfo edastamine ja näiliselt odav tasu võivad hiljem osutuda väga kalliks teenuseks.”
Lisaks moonutavad turgu kunstlikku nõudlust tekitavad spekulandid. Siin pole patuta ka osa ehitusettevõtjaid ja nende esindajaid. “Nad reklaamivad oma toodet kui “kümmet viimast korterit”, tilgutavad seda siis jaokaupa turule, kruttides nii hindu järjest üles,” selgitas Sester.
Kohtumise lõppedes leiti ühiselt, et kinnisvarateenuste kvaliteedi tõstmiseks tuleb luua tõhus järelevalvesüsteem. Samas jäi lahtiseks, kas selleks on vaja muuta seadusi või suudavad ametlikud maaklerid ise seda kontrollida. Kinnisvaramaaklerite koda on praeguseks atesteerinud ligi 150 maaklerit.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”