Äriseadustik lubab sellest aastast maksta avansilisi dividende

Uuest aastast jõustunud äriseadustiku redaktsioon annab võimaluse avansiliseks dividendimaksmiseks.

Kui äriseadustiku vana redaktsiooni järgi oli välistatud avansilise dividendi maksmine, siis uuest aastast kehtiv äriseadustiku redaktsioon näeb sellise võimaluse ette. Nimelt võib kehtiva regulatsiooni kohaselt põhikirjaga anda aktsiaseltsi juhatusele õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.

Seejuures tuleb 50% arvestamisel lähtuda eeldavata kasumi summast, mitte kogu bilansipäevaks kogunenud aktsionäride vahel jaotamisele kuuluvast vabast omakapitalist.

Seega saab dividendideks jaotada eeldatavat aruandeaasta kasumit üksnes juhul, kui viimase arvel ei tule katta eelmiste aastate kahjumit või moodustada reserve. Nimetatud täiendusega muudeti aktsionäridele dividendi väljamaksmise kord paindlikumaks, nähes ette väljamaksete tegemise kiirendatud viisi olukorras, kus jaotamisele kuuluv kasumiosa on selge, ent puudub vormikohane üldkoosoleku otsus.

Avansilise dividendi maksmiseks tuleks kutsuda kokku aktsionäride üldkoosolek, kes täiendab vastavas osas äriühingu põhikirja. Kuna avansilise dividendi maksmise võimalikkus kehtestati Eesti õiguskorras esmakordselt uuest aastast, siis vaevalt äriühingud oma põhikirju selliselt varasemalt sätestasid.

Silmas tuleb pidada, et aktsiaseltsi põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmisele on äriseadustikus esitatud kõrgendatud häältekvoorumi nõue, mille kohaselt tavapärase lihthäälteenamuse asemel peab põhikirja muutmise ettepanek pälvima heakskiidu vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirja muutmise otsus jõustub pärast kande tegemist äriregistris.

Uue põhikirja alusel tekiks aktsiaseltsi nõukogul õigus võtta vastu avansilise dividendi maksmise otsus, määratledes sealhulgas dividendi suuruse ning andes juhatusele ülesande korraldada dividendide väljamaksmine. Seejuures peab hoolikalt silmas pidama, et avansiliste dividendide osakaal ei ületaks 50% aktsionäride vahel jaotamisele kuuluvast eeldatavast kasumist.

Lisaks põhikirjas sätestatule tuleb arvestada ka seadusest tulenevate piirangutega. Näiteks on heade kommete või hea usu põhimõttega vastuolus otsus, millega dividend makstakse välja ebamõistlikult pika aja jooksul. Sel juhul võib dividend kaotada oma seaduses ettenähtud tähenduse. Teatud juhtudel võib dividendi ühekordne väljamaksmine olla siiski äriühingu huvide vastane. Liiati ei ole absoluutselt välistatud dividendi perioodilise väljamaksmise peatamine või lõpetamine olukorras, kus edasine dividendi väljamaksmine võib oluliselt kahjustada äriühingu majanduslikku seisu, sealhulgas mõjutada negatiivselt äriühingu maksevõimelisust.

Kontsernide puhul tuleb tähele panna täpsustust, mille kohaselt konsolideerimisaruannet koostava emaettevõtja puhul lähtutakse jaotatava kasumi arvestamisel konsolideeritud aruandest.

Autor: Margus Lentsius