Uus firma võiks alustada vabavaraga

Raamatupidamisteenust pakkuvas OÜs Arvepidamiskeskus kasutatakse igapäevatöös tasuta majandustarkvara SQL-Ledger ning operatsioonisüsteemi FreeBSD. Firma juhi Harri Randoja sõnul täiesti tasuta ükski vabavaraline programm siiski pole. "Tuleb ise rohkem panustada ja asja uurida. Näiteks tarkvara installeerimine on päris keerukas," selgitab ta.

Randoja sõnul eeldab vaba tarkvara kasutamine entusiasmi ja kui see puudub, on esimesed kokkupuuted tavaliselt negatiivsed.

Majandustarkvara SQL-Ledger hea küljena nimetab ta platvormist sõltumatust. Programmi andmebaas asub serveris ning veebipõhise liidese kaudu saab seda kasutada igas operatsioonisüsteemis - olgu Windows 98, Linux või FreeBSD. Vajalik on vaid internetibrauser.

Miinusena puudub vabavaralisel majandustarkvaral SQL-Ledger palgaarvestus. Randoja sõnul polegi sellist vabavaralist programmi, mis saaks palgaarvestusega hakkama. "Nagu tavaliselt vabavara puhul, puudub kasutajatugi," lisab ta veel ühe SQL-Ledgeri nõrga koha. Kuid Randoja juhitava firma vajaduste jaoks on programm siiski piisav.

Mööblitootja OÜ Resvok kasutab vabavara serveris, mille kaudu toimivad failijagamine, tulemüür, viirusetõrje ja e-posti haldus. Serveri operatsioonisüsteemiks on FreeBSD. Resvoki juhatuse liige Mart Alapert räägib, et lisaks serverile kasutatakse vabavara ka kahes tööarvutis - seal on operatsioonisüsteemiks Mandrake Linux.

"Inimesed, kes Linuxiga töötavad, ei ole üldsegi kõrge tasemega arvutikasutajad, aga saavad kõigega hästi hakkama," räägib Alapert. Kõikidesse arvutitesse Resvok Linuxit paigaldada ei saa, sest andmebaasi kasutamiseks on vaja Microsofti andmebaasitarkvara Access.

Vabavara kasutamise algataja oli Alapert ise, kes oli asja omal käel varem uurinud. Linuxit on Alapert kasutanud ka kodus. "Ise saaksin sellega hakkama, aga laps tahab mängida. Selleks Linux kõige parem ei ole," selgitab ta.

Alaperti hinnangul aitaks Eestis vaba tarkvara levikut soodustada riigipoolne tugi. "Riigiettevõtted ja koolid peaks hakkama vabavara kasutama. Praegu on selline mulje, et vabavara kasutamist eriti ei propageerita," sõnab ta.

Vabavara kasutatakse ka Eesti Okupatsioonide Muuseumi arvutisüsteemis. Muuseumi juhataja Heiki Ahoneni sõnul tuli initsiatiiv vabavara kasutamiseks muuseumi IT-inimestelt. "Nad suutsid mulle ära põhjendada, miks tasuta tarkvaral põhinev süsteem hea on," räägib Ahonen. Esialgu suhtus ta ideesse skeptiliselt, sest "teinekord lähevad tasuta asjad kallimaks kui tasulised".

Täna kinnitab Ahonen, et vaba tarkvara kasutusele võtmine pole teinud kellegi elu raskemaks, pigem vastupidi. "Varem, kui arvutisüsteem oli Microsofti-põhine, kippusid ekspositsiooni arvutid kinni jooksma. Uue süsteemiga ei ole seda kordagi juhtunud," rõõmustab Ahonen. Tema sõnul on tasuta tarkvara usaldusväärne, sest selle on loonud entusiastid monopolidega võitlemiseks. "Nende eesmärgiks pole teenida kasumit, vaid see, et asjad töötaks hästi," lisab ta.

Arkadi Tammik vabavara propageerivast arvutifirmast Ultrasoft kurdab, et enamik Eesti ettevõtteid on liiga konservatiivsed ning kardavad vabavara kasutusele võtta. "Tegelikult saaksid ettevõtted enda vajadused vaba tarkvaraga lahendatud. Eelkõige väikeettevõtted, kes sageli kasutavad illegaalset Microsofti tarkvara," kinnitab Tammik. Tema sõnul ei pruugi vabavara kasutamine suurtes ettevõtetes õnnestuda, kuna seal on vajadused spetsiifilisemad.

"Ettevõtte juht peab ise olema piisavalt huviline ning eeskuju näitama," räägib Tammik. Samuti on tema sõnul tähtis IT-huvi, tahtmine ja julge pealehakkamine. "Kui inimene on valmis kulutama oma aega arvuti nokkimisele, siis tuleb ka tulemus. Ehk nagu ise toidu valmistamine versus purgitoidud," võrdleb Tammik vabavara ja kommertstarkvara.

Tallinna Piimatööstus plaanis pärast arvutipargi uuendamist hakata rahalise kokkuhoiu tõttu kasutama kontoritarkvarana tasuta levitatavat OpenOffice'it. Poole aastaga tekkis mõningaid probleeme keerulisemate tabelitega, mis olid varem loodud Microsoft Office 97 abil. Kui firmas võeti kasutusele Microsofti kontoripaketil Office 2003 baseeruv majandustarkvara, tuli vabavarast loobuda.

Piimatööstuse IT-spetsialist Janek Paju kinnitab, et ebaõnnestunud eksperiment OpenOffice'iga ei toonud kaasa negatiivseid tagajärgi. "Me ju ei investeerinud midagi," tõdeb ta. OpenOffice'ist on väljas uus versioon - võimalik, et seda juba saaks meie majandustarkvaraga koos kasutada, arutleb Paju. Tema sõnul kohanevad algajad arvutikasutajad vabavaraga hästi, kuna pole ühegi programmiga veel liigselt harjunud. Vabavarale tuleks mõelda just uuemates firmades, kus ei teki ühilduvusprobleeme vanemate dokumentide avamisel, arvab Paju.

Autor: Tõnn Sikk