Koolide remontimine pole kuritegu

Haridus ja koolid tunduvad poliitikutele magusa teemana plusspunktide teenimiseks. Ainest jätkub, sest liigset raha koolihoonete renoveerimiseks ja õpetajate palgavajaduste katteks pole piisanud ühegi valitsuse ajal. Nüüd, kus õpetajate palgatingimuste reguleerimine on toonud kaasa vähemalt ajutise töörahu, püüab Riigikogu saadik Peeter Kreitzberg panna kahtluse alla praeguse koalitsiooni soovi alustada koolihoonete suuremahulist remondiprogrammi.

Mis siis Kreitzbergile koolihoonete renoveerimise juures ei meeldi? Eelkõige see, et punnseisus olnud projekti suutis käima lükata tema kunagine kodupartei Keskerakond. Keskerakonna eesmärkide mustamiseks kõlbab iga võimalus ning Kreitzberg ruttabki fakte vassides tõestama, kuivõrd kuritegelik koolide remontimine on.

Kreitzbergi väide, et Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) tegevus on peale minu asumist nõukogu esimeheks pälvinud Keskerakonna soosingu ja varasem vastuseis koolide remontimisele läbi RKASi on asendunud toetusega, nõuab täpsustamist. Keskerakond vastandus ideele luua RKASi juurde tütarfirma, mille bilanssi koolihooned oleks antud, tõrjudes nii haridusasutused alaliste rentnike staatusesse.

Käivitunud projektis tagatakse laenud koolide renoveerimiseks lühiajalise hoonestusõiguse lepinguga, mille lõppedes jäävad remonditud hooned kohalikele omavalitsustele. Tegemist on sootuks uue skeemiga, mis kindlustab koolimajade säilimise haridusasutustena ja sobib Keskerakonnale.

Kindlasti väärib tunnustamist Kreitzbergi läbinägelik väide, et peale Kalev Kallo asumist RKASi nõukogu etteotsa ei toimu selle struktuuri kaudu raha kantimist Res Publica või ükskõik millise teise erakonna kassasse. Võtan seda avaldust kui tunnustust tööle RKASi finantsdistsipliini tugevdamisel. Kui koolide remondiks ettenähtud summad lähevad sinna, kuhu planeeriti, on ju kõik parimas korras.

Hetkel on RKAS sõlminud lepingud 18 koolihoone renoveerimiseks suletud netopinnaga 74 109 m" ning kogumaksumusega 621 709 281 krooni. 13 koolis on töödega alustatud ning ülejäänutes algab remont veel sel aastal. Arvud näitavad, et jää on viimaks liikuma hakanud. Nagu selgub, on riigi poolt eraldatud 600 miljonit juba lepingutega kaetud ja projekti arendatakse edasi laenuraha kaasamise abil. Näengi projekti tähtsust eelkõige selles, et lõpuks oli kohalikel omavalitsustel võimalik kasutada koolide renoveerimisel laenuraha, säilitades samas täielik kontroll koolihoonete valduse üle. Et tagada riigikoolide remonti, käib ligi miljardilise mahuga raamlepingu ettevalmistustöö teadus- ja haridusministeeriumis.

Heade algatuste puhul, mille hulka koolide remondiprojekti võib liigitada, ootaks konstruktiivset toetust kõigilt poliitilises protsessis osalejatelt. Millegipärast peab opositsioon oma ainsaks ülesandeks valitsuse tasemel tehtud algatuste lauskriitikat. Nii käiaksegi mööda Võrumaa koole ja kirutakse raskeid olusid ning RKASi röövellikku tegevust. Tahaksin Kreitzbergilt küsida, kuhu jääb positiivne programm, millega olemasolevat asendada? Tundub, et see puudub, lihtsam on halada ning tegijaid süüdistada. Ent aeg hindab tegusid, mitte pisaraid.