Reklaamklipi asemel pane oma toode teleseriaali

Nii telereklaam kui ka product placement täidavad ühtset eesmärki, kuid üks on otsene ja teine kaudne reklaam, kus kaubamärk ei pruugi otseselt eksponeeritud olla. Paljudes riikides on toodete varjatud reklaamimine ehk product placement rangelt reguleeritud, Eestis aga puuduvad igasugused piirangud. Ainukeseks piirajaks on produtsendi enda eetiline tasand.

Professionaalselt teostatud product placement'i ei ole näha, ta on olemas, kuid piirid reklaami ja tegeliku süžee vahel on minimaalsed - nagu päris. Halvemal juhul tekib tülgastus ja tabad end telekanalit vahetamas. Näiteks seebid, kus terve linnarahvas korraga Egiptusesse sõidab, või sari Salmonid, kus mingis kaadris on voodi päitses kümmekond õllepudelit ja näitlejatar limpsib stoilise rahuga märjukest otse pudelist, ise pingsalt jälgides, et etikett kindlasti kaamera poole oleks.

Reklaamiagentuuri Ecwador projektijuht Maivi Talving selgitas, et product placement'i puhul ongi kõige olulisem teostamise korrektsus, et see ei muutuks pikaks ja tüütavaks kommertsklipiks,

Kõige enam on Eestis product placement leidnud kasutust tele- ja tõsielusarjades: "Kodu keset linna", "Õnne 13", "Baar", "Missid" ning telesaadetes: "Terevisioon", köögisaated, "Kes tahab saada miljonäriks", "Automaailm" jne.

Talvingu sõnul on product placement'il kindel eelis teleklipi ees, kuna seal on võimalus tuua toode reaalsusesse ning panna ta elama. Samas puuduseks on tasuvuse mõõtmine. "Kui teleklipi puhul on märgatavuse mõõtmiseks olemas vanad head mõõtmisvahendid, siis product placement'i efektiivsust on märksa raskem mõõta," nentis Talving.

Isku mööblisalong, kes on kolmandat hooaega pakkunud seriaalile "Kodu keset linna" mööblit, on koostööga väga rahul. Ka Isku juhataja Riho Lass nendib, et konkreetset süsteemi rahulolumõõtmiseks pole, samas aga visuaalse hinnangu ja tagasiside kaudu on tunda nende toodete huvi kasvu, millega sarjas kodus ollakse.

Ka investeeringu tasuvusega on Lass rahul: "Kui arvestada uue mööbli väärtusest maha kulumishind ja see korrutada iga päev ilmunud sekundi arvuga teles, siis olen väga rahul," kinnitas Lass.

Kuigi iga ettevõte tahaks oma toodet võimalikult palju kaamera ees näidata, on Lassi sõnul oluline jälgida, et seriaal ei muutuks sponsorite ja toetajate paraadiks, kus vaid logodega ja kaubaga eputatakse. "Domineerima peaks sarja sisuline külg ja toetaja roll oleks küll taustal, kuid rafineeritult nähtav," lisas Lass.

Ühtset välja töötatud hinnakirja product placement'i puhul üldjuhul ei ole. Kõik toimub kokkulepete alusel, kus määratakse, kuidas, kui suures mahus ja kui pikal ajaperioodil toodet eksponeeritakse. Võimalikud on kindlad sponsorluslepingud hooajaks, kus hinnad algavad näiteks 50 000 kroonist (logoga, pool hooaega), nädalateks alates 10 000 kroonist (4 nädalat, ilma logota). Seminari või mõne muu ürituse ülekanne erialasaates maksab ca 20 000 krooni. Näiteks tervisesaated.

Võimalik on ka lihtsalt partertehingute sõlmimine. Kõik tingimused lepitakse kokku telekanaliga või saate produtsendiga. Eestis puuduvad kokkuvõtvad andmed product placement'i käibe kohta, sest ainuüksi teles võib sellega tegeleda nii telekanal kui ka saate tootjafirma.

Oleme selle peale mõelnud, ent esiteks erinevalt USA või teistest suurtest turgudest pole meil seda kultuuri ning seetõttu jätab product placement pigem negatiivse mulje. Teiseks on kulu ja tulu suhe reklaamija jaoks ebaproportsionaalne - saate tootja seab löögi alla toodetud materjali usaldusväärsuse, mistõttu hind on kõrge, samas turg, mida vastu pakutakse, piirdub vaid paari tuhande pealise potentsiaalse tarbijaga.

Ametlikku pakkumist pole küll võtnud, aga oleme rääkinud erinevate produtsentidega ning jõudnud järeldusele, et Eestis on varjamata reklaam mõistlikum tegevus, kui just eesmärgiks pole ülikiire spontaanse tuntuse kasv, mis Pindi Kinnisvaral niigi kõrgel tasemel.

Product placement'i osakaal on Eestis järjest suurenemas, kuna selle nutikas ärakasutamine annab suurepärase lisavõimaluse toote ja teenuse eksponeerimiseks. Näiteks Ameerika Ühendriikides oli aastal 2004 product placement'i sektoris käibe kasv 46 protsenti, siin on arvestatud tele, filmitööstuse, ajakirjanduse, videomängude, aga ka muusikatööstuse käivetega, kus product placement'i mahtusid hinnatakse umbes 3,5 billioni dollarini aastas.