Lisandusi kontorikoonlase inspiratsiooniks

Kreatiivmootori plaadid on kummalised. Levivad veidraid teid pidi, algul tekitavad kerget võõristust, seejärel sõltuvust. Kui nädal aega kuulanud pole, ununevad huvitavamad nurgatagused, nii et pärast väikest vahet jälle tore kuulata. Tööd ei sega, pigem kannustab takka.

Muusika tegemiseks on Allan, Roomet, Eerik ja Jaaguar tarvitanud minimalistlikke vahendeid ja kõikvõimalike žanrite segamist, instrumentideks on arvutid, kitarrid, tsitaadid ja inimhääle mitmekesised võimalused.

Ja sealjuures sobib Kreatiivmootor tavalise kontorikoonlase igapäevase postindustriaalse tehiskeskkonnaga kenasti kokku.

See muusika on täpselt sama segane ja ühtlasi voolujooneline nagu kogu turundus- ja teenusemaagia, millega oma igapäevaseid asju ajame. Pole ka imestada. Kreatiivmootor on sündinud professionaalse filosoofi, kahe juristi ja ühe sotsioloogi peade ja sõrmede kohtumisel, nii et tänase ühiskonna mõistmisel võib neid usaldada.

Nad tunnevad ennast tõepoolest nagu kalad vees praeguses reklaamidest, plastmassist ja pooleldi standardiseeritud unelmatest ning hüpermarketitest küllastunud ilmas. Kreatiivmootori muusikal puudub vajadus end suitsusesse keldrisse peita ja tänaval nahkturvise ja neetidega kaitsta.

Õigupoolest võiks see tänavalgi mängida. Taolise loomulikkuse ja sundimatuse juures liigub kreatiivmootoril töötav indiviid mööda harjumatuid radasid, justkui tunneks linnas selliseidki lõikamisi ja otseteid, millest põliselanikud kuulnud pole.

Kui on tarvis inspiratsiooni, et etteantud reaalsusekillukestest midagi uut ja praktiliselt pruugitavat kokku panna, siis maksab arvutisse sisse torgata Kreatiivmootori plaat ja kõrvaklapid pähe panna. Mõtted tulevad ja pääsu ei ole.

Võttes arvesse kõike eelnevat, oleks kahte Kreatiivmootori plaati soovitav tarvitada teadmistepõhistes majandussektorites katalüsaatorina. Vahendi innovaatilisus on tagatud enne seda, kui teadmine sellest, et sead ka õliga ei koonerda ning jänesed apokalüptilist hümni laulavad, laiade massideni jõuab.